Blogimine ehk veebipäeviku pidamine on popp. Ajaveebi loomine on lihtne ning oma mõtteid jagada ja lugu jutustada võivad virtuaalmaailmas kõik, kellel selleks soovi, tahtmist ja aega on. Ajaveebi on kasuliku töövahendida avastanud ka õpetajad. Hiljuti korraldas klassiõpetajate praktikakogukond õppetöös kasutust leidnud ajaveebide konkursi. Klassiõpetajate praktika kogukonna eestvedaja Varje Tipp'u sõnul tekkis mõte konkursi korraldamiseks siis, kui õpetajate ajaveebe oli kogukonnalehele juba üle 30 pandud.

Ajaveeb koolitöös
Konkursile laekunud ajaveebid olid väga huvitavad ja hea tasemega. “See oli vapustav, mida kõike suudab klassiõpetaja oma õpilastega teha, et neid arendada. Isegi näitemängud ja luulekonkursid olid ajaveebis väljas,” ei hoia Varje Tipp oma vaimustust tagasi. Muljetavaldav oli tema sõnul seegi, et ajaveebi kaudu kaasavad õpetajad klassi tegemistesse ka lapsevanemaid. Klassi ajaveebist leiab lapsevanem õppetööd puudutava info, teateid klassi tegemiste kohta, koduseid ülesandeid, laste loomingut, ajaveebi kaudu on läbi viidud isegi küsitlusi. Lapsevanem on oma töölaua taga ja teab täpselt, millega tema laps koolis tegeleb. Tekib tihe side ja koostöö õpilase, õpetaja ning lapsevanema vahel.

Koolitöös on Varje Tipp'u hinnangul ajaveeb väga praktilise väärtuse ja laia kasutuspinnaga vahend. Ajaveebi saab kasutada ka klassi kodulehe, infolehe või õppematerjalina, samuti laste loomingu avaldamiseks, projektitööks, aruteludeks lastevanematega, koolitamiskeskkonnana ja praktilise kogemuse jagamiseks kolleegidega. Näiteks üks õpetaja alustab oma tööpäeva sellega, et vaatab, mida on teinud teine kolleeg teisest maakonnast oma õpilastega ja kuhu on nad õppetöös jõudnud. See on hea näide sellest, et ajaveeb annab õpetajatele virtuaalse võimaluse tutvuda kolleegide tegemistega üle Eesti ning võimaluse üksteiselt õppimiseks ja ideede vahetamiseks. Ajaveebi kasutamist saab iseseisvalt õppida siin: http://ajaveebikursus.blogspot.com

Ajaveeb kui klassielu kroonika
I koha saavutas Salme Põhikooli õpetajal Margit Lindau klassi ajaveeb (aadress: http://margitklass.blogspot.com/). Selle informatiivse ja funktsionaalse ajaveebi külastajad on kommenteerinud, et “klassis toimub avatud ja asjalik suhtlemine”; “lausa kadedaks teeb, kuidas kolleeg oskab suhtlemises peresid kaasata ja nii aktiivselt oma tööelu elada”. 

II koha sai Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Tuuli Koitjärve klassi ajaveeb (aadress: http://tuuliklassiblog.blogspot.com/), mis on juba aastaid toiminud klassi “päevikuna”, kust on iga päev uusi uudiseid lugeda. Külastajad kiidavad lingikogu, pilte, videoid, ja mahuka ajaveebi edumeelsust – “õpetaja on ennast pidevalt täiendanud uute ideedega, laste tegemistest kirjutab ta südamesoojusega”.

III koht läks Kiili Gümnaasiumi õpetaja Külli Kaasiku klassi ajaveebile (aadress: http://kiili2b.blogspot.com/), mis pakub lugemist laste tegemiste kohta lapsevanematele, aga põnevaid linke ja infot leiavad teisedki.

Koolielu palus I koha saanud õpetaja Margit Lindaul jagada ajaveebi pidamisega tekkinud mõtteid ja kogemusi.
 
Miks olete otsustanud pidada klassijuhatajana ajaveebi?
Olen küll usin ajaveebi kasutaja, kuid tegelikult on esmatähtsad ikkagi suhtlemine silmast-silma, päeviku kaudu, mobiilikõned, sõnumid.

Õpetajaid, kes ajaveebi kasutavad, ühendab see, et neid köidab arvutitöö ja selles peituvad võimalused. Võimalus ise midagi luua. Lisaks sellele peab neile meeldima avatud ja avalik suhtlemine.

Ajaveeb on minu jaoks info edastaja - seal on tunniplaan, klassiväline lugemine, ürituste plaanid jms. Info üksnes kirjas ja pikkade tekstidena oleks lugejaile igav. Seepärast olen otsinud erinevaid n-ö vidinaid, kasutanud fotode ülesseadmiseks erinevaid programme.

Klassijuhatajana saan imekiiresti teavitada peresid koolis toimuvast, tehes seda pildis ja sõnas. Ja ma pean oluliseks teatada avalikult heast ja huvitavast. Klassis ette tulnud probleemi olen edastanud peegeldusena, arutlusülesandena. Kindlasti ei vihja ma õpilase nimele. Seda teen arenguvestlustel, halvimatel puhkudel probleemvestlustel. Õpetajana on oluline kõiki õpilasi märgata, nende vanemaid kaasata ja julgustada klassielus kaasa lööma.

Ajaveebi kaudu saab jagada tunnustust õpilastele saavutuste eest ja mitte ainult õppetööga seotud saavutuste eest. Näiteks, kui spordivõistlusel on saadud hea tulemus, siis leiab see kindlasti ajaveebis kajastamist. See aitab kaasa positiivse minapildi kujundamisele ja hoiab ära tõrjutuste tekkimist. Iga lapse kohta on midagi head ja tunnustavat kirjutada. 

Pean ka oluliseks, et minu õpilased tunneksid virtuaalmaailma ja oskaksid seal käituda. Meedias räägitakse blogijatest palju, sageli aga mitte just heas valguses, õpetajana olen oma ülesandeks võtnud õpilastele ja nende vanematele tutvustada, kuidasi internetis turvaliselt toimetada. Tunnen, et mul on midagi öelda...

Ajaveebi kaudu saab jagada ka rühmatööd, pidada järge projektõppe kulgemise üle, jagada õpetaja poolt koostatud elektroonilisi töölehti, suunata õpilasi interaktiivsete õpikeskkondade kasutamisele.

Avastan pea iga päev uusi võimalusi, kuidas õppimist huvitamaks muuta. Hiljuti  viisin läbi algklassidevahelise ristsõna lahendamise võistluse. Kindlal kellaajal, kindlas kohas – üritus toimus vaid vahetunni ajal ning elektrooniline kokkuvõte lastele digitaaltahvlil olemas. Salvestatuna panin selle kohe ka ajaveebidesse üles.

Mida arvavad ajaveebist õpilased, mida lapsevanemad?
Pean ütlema, et ma olen küsinud õpilastelt siiski luba ka, kas nad on nõus, et nende pilte, töid ja joonistusi avaldan. Samuti olen ka lastevanematelt selle kohta nõu küsinud. Esimesel aastal, kui blogima hakkasin, toimus meil vanematega klassiõhtu, kus kohvitassi kõrval tegime juttu e-koolist, arvutitest ja Internetist kodus, võimalustest meie peredes. Ürituse lõpus läksime üheskoos arvutiklassi. Tegime kõik endale ajaveebid, õpetasin kommenteerima, neil ise oma blogi pidama. Selle tulemusel kasutavad mitmed lapsevanemad blogi oma laste piltide üleslaadimiseks. Olen kuulnud, et mu klassile, nii lastele kui ka vanematele, see väga meeldib.

Lapsed jälgivad meie ajaveebi väga täpselt ja pidevalt. Juhtus, et koolipäeva lõpus alustatud jõulukaartide üleslaadimist kavatsesin jätkata õhtul kodus. Aga, oh imet! Olin saanud õpilaselt juba kirja, kus kurdab, et tema tööd ei olegi üles pandud. Miks? Seega, pidin kiiresti asja parandama.
 
Kui palju ajaveebi pidamine õpetajalt aega nõuab? Missugused sündmused leiavad peamiselt kajastamist?
Tavalise sõnumi lisamine käib kas pikema vahetunni jooksul või vabade tundide ajal. Aga ma armastan tihti lisada uusi vidinaid, sageli ümber kujundada.
Didgikaameraga ma kah päris iga päev ei toimeta, kuid sahtlist on ta alati kohe haarata. Koolis on sageli hetki, mida jäädvustada.

Ma hoolin oma tööst ja armastan õpetajaametit. Kajastan ikka klassi tegemisi. Minu silmis on ajaveeb kui klassi kroonika. Olen nõus selle edasi pärandama järgmisele klassijuhatajale, sest viiendast klassist alates saab mu klass uue juhataja.

Kas soovitad ka oma kolleegidel kaaluda ajaveebi kasutamist klassijuhatajatöös? Missugused oleksid Sinu nõuanded neile?
Soovitan soojalt klassiõpetajatel ajaveebi kasutada. Leian, et õpetaja peab tehnika progressis „kaasa arenema”.

Õpetajast saagu õpilasele hea tugi ja soovitaja, kasutamaks arvutit, Internetti, blogi. On ju võimalik lugeda erineva sisuga, ka sisutuid ajaveebe. Sellele tulekski tähelepanu juhtida. Oma õpilastega klassi almanahhis kommenteerimise/kaasõpilase hindamise võimaluse pakkusin just sellepärast välja, et pean oma rolli siin oluliseks. Õpetada positiivset märkama, seda hindama. Interneti „avaruses” inetu sõnumi saatmine ei jää tähelepanuta. Ka viimast olen oma koolis kogenud. Taolised halvad kogemused on ka mind õpetanud.

Soovitan õpetajail olla positiivsed ja avatud nii klassis, elus kui ka virtuaalses keskkonnas.

Koolielu
Lisatud 29. jaanuaril 2008