Õppeaasta jooksul on Koolielu ainekuude raames avaldatud artikleid IKT võimaluste kasutamisest inglise, saksa, vene, prantsuse, norra, rootsi keele õpetamisel. Vaevalt saabki soome keele õpetamisel olla veel midagi niisugust, millest juba kirjutatud ei ole. Seepärast ei keskendugi Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpetaja Helja Kirber ainult IKT vahendite kasutamisele.

Eestile mõeldud õppekirjandust on liiga vähe
Olen soome keelt Tartu Forseliuse Gümnaasiumis õpetanud alates 1989. aastast. Palju on muutunud, aga tänini olnud muutumatu see, et Eesti koolides soome keele õpetamist toetavaid õpikuid peaaegu pole. Tõsi küll, nüüd on Kaare Sarkil valmimas soome keele kui C-keele õppekaval põhinev õpik, mis peaks järgmiseks õppeaastaks trükist ilmuma.
Niisiis – alati on olnud vajadust ja põhjust internetiavaruste poole pöörduda. Kuna Soomes on pikka aega suurt tähelepanu pööratud soome keele kui teise keele ja soome keele kui võõrkeele õpetamisele, siis sobivad meile väga hästi kasutamiseks nende loodud õppekeskkonnad ja materjalid. Põhjalikuma ülevaate neist leiab Koolielu portaali soome keele osas, siinkohal tooksin esile vaid mõned. Supisuomea on Soome Rahvusringhäälingu 12 osast koosnev õppematerjal. Igas osas on videomaterjal ja enesekontrolliga sõnavara- ja grammatikaharjutused. Tähelepanu väärib ka see, et olemas on soome-eesti sõnastik. Videomaterjal on ilmunud ka DVDna; samuti on olemas raamat, mis sisaldab nii grammatikaseletusi kui ka tähtsamaid tekste. Mitmekülgseid materjale sisaldavad ka Helsingi Keelekeskuses loodud Tavataan taas ja Soome Kooliameti Ymmärrä Suomea.
Erinevad Soomes valmistatud materjalid toetavad nii grammatika kui ka lugemise ja loetu mõistmise õpetamist, aga ka kuulamise osaoskuse arendamist, sest tekste loevad ju soomlased.

Wiki aitab kirjutamist harjutada   
Lisaks juba olemasolevatele materjalidele võib õpetaja ise uusi harjutusi jm koostada ning suunata õpilasi ka keeleõppes IKT vahendeid kasutama. Häid võimalusi selleks annavad erinevad wiki keskkonnad, millest mina olen kasutanud pbwikit. Kuna wikit võib nimetada ühiskirjutamisvahendiks, saab selle kaudu lisaks lugemisele arendada just kirjutamise osaoskust. Olen iga soome keele õpperühma jaoks loonud oma wiki, mida me kasutame mitmel eesmärgil – informatsiooni jagamiseks, erinevate materjalide koondamiseks ja õpilaste kirjutamisoskuse arendamiseks, näiteks tooksin 10. klassi wiki. Ülesandeid võib välja mõelda igasuguseid ja mida rohkem õpilaste keeleoskus areneb, seda rohkem on võimalik teha tõelist ühiskirjutamist. Wikide kasutamisest nii soome keele kui ka eesti keele tundides tutvustasin Koolielu IKT infotunnis (video).

Koostööprojekt Soome kooliga parandab kõnekeelt 
Neljast kommunikatiivsest osaoskusest on nimetamata veel kõnelemine ja kuigi seda saab õppida ja harjutada eelkõige otse inimestega suheldes, pakub ka IKT erinevaid võimalusi. Meie kool on juba mitu aastat läbi viinud eTwinning-projekte just Soome kooliga. Sel õppeaastal kandis projekt nime „Kirjandus sõnas ja pildis“. Projekt kestab kogu õppeaasta ja sellel on erinevaid osi, sealhulgas eesti ja soome kirjanduse lugemine, ülesanded loetu põhjal meie ühises netiajakirjas, silmast silma kohtumised ja ühisseminarid Soomes ja Eestis. Selleks, et õpilaste ühistöö paremini sujuks, oleme ärgitanud neid ka omavahel suhtlema, milleks kas või Skype häid võimalusi annab. Rõõm on olnud näha, et suhtlemine ja ühiste ülesannete tegemine netilehes on vilja kandnud ja silmas silma kohtumise ajaks on töörühmade liikmed juba tuttavad.

Soome keel on Eesti koolisüsteemis kindlal positsioonil
Soome keele õpetamine tuli 80-ndate lõpul hooga Eesti koolidesse. Kuigi õppijate arv on tänapäeval väiksem, on soome keel ennast kindlalt koolisüsteemi kinnitanud. Olemas on C-keele õppekava, tulemas ehk ka võimalus soome keelt B-keelena õpetada. Eesti soome keele õpilased kohtuvad igal sügisel Aleksis Kivi päeval ja aprillis Agricola päeval, kui toimub soome keele olümpiaad. Nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks on väga tähtis Soome Suursaatkonna ja Soome
Instituudi mitmekülgne toetus. Selle aasta märtsis kogunesid soome keele õpetajad juba 32. koolituspäevadele. Soome Instituudiga tihedas koostöös tegutseb ka Soome Keele Õpetajate Selts ja instituudi koduleheküljelt leiab lisaks uudistele ka muud huvitavat, näiteks hea pidevalt täieneva ülevaate eesti keelde tõlgitud soome kirjandusest.

Tänapäevases maailmas, kus inimesed liiguvad palju ringi, on üsna tavaline see, et satutakse Soome kas õppima, tööle või isiklikel põhjustel. Nii ehk sobikski lõpetuseks ühe minu kunagise õpilase lugu. Kooliajal väitis ta, et soome keel ei meeldi talle üldse. Tartu Ülikoolist läks ta vahetusüliõpilaseks Jyväskylä Ülikooli. Kui ma sel ajal teda kord suvel Tartus nägin, ütles ta, et läheb Soome Instituuti ajalehti lugema. Ja pärast väikest pausi, et tal on soomlasest poikaystävä ka. Sõbrast sai abikaasa, perekond elab Soomes ja nüüd on minu endine õpilane lisaks muudele õpingutele läbi teinud ka õpetajakoolituse ja õpetab noortele immigrantidele soome keelt. Kõigile õpetajatele südamesoojenduseks olgu tema hiljuti öeldud sõnad „Minu elu sai tõelise sisu, kui õpetajaks hakkasin“.

Helja Kirber, Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja soome keele õpetaja

Koolielu
Lisatud 3. mail 2009