Kõige esimesed katsetused arvuti kasutamises matemaatika õpetamisel jäävad aega, mil alustasin arvutiõpetuse tundide andmisega (umbes 10 aastat tagasi). Mu eesmärk oli õpilastele selgeks teha, et arvuti on eelkõige töövahend, mitte mänguasi, ning kõikide arvutialaste oskuste andmise püüdsin siduda igapäevase õppetööga. Sageli tuligi leida praktiline ülesanne oma erialalt – matemaatikast, kirjutab Tõrva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Malve Zimmermann.

Tavalise tekstiredaktoriga sai ruutfunktsioonide graafikuid joonestatud ja igasuguseid matemaatika-alaseid materjale koostatud, paljude harjutuslike veebilehtede teemad olid pärit matemaatikaõpikust. Praegu on väga tore meenutada, et koos õpilastega, kellele andsin nii matemaatika kui ka arvutiõpetuse tunde, võtsime osa Miksikese korraldatud matemaatika töölehtede koostamise konkursist. Sinna sai esitatud paarkümmend töölehte ja mitmed autorid said ka meenete ja tänukirjadega ära märgitud. Võib-olla on neid portaali e-lehtede hulgas praegugi? Mina kasutan neid oma töös veel küll.

Palju uusi teadmisi, oskusi ja ideid sain Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi poolt matemaatikaõpetajatele korraldatud kursuselt, kus jagati õpetusi erinevate programmide (MS Excel, Pattern, GeomeTrics, Tõenäosusteooria, Function jt.) kasutamisest matemaatika õpetamisel. Kodutöödena tuli esitada töölehti, õppematerjale ja tunnikavu nende kasutamisest koolitunnis. Väga oluline on olnud ka nendel koolitustel osalenud kolleegidega suhtlemine, kogemuste vahetamine ja materjalide jagamine.

Põnev oli osalemine Calibrate testimise projektis, kuhu sattusin Tiigrihüppe SA kaudu. Seal testiti ühist keskkonda mitmete Euroopa riikide õpetajatele, kus on võimalik otsida ning ise luua ja jagada õppematerjale. Õnneks on matemaatika aine, kus pole alati oluline, mis keeles on materjal koostatud. Inglise keele oskus on õpilastel vajalikul tasemel olemas ning mõnikord piisab mõne põhimõiste tõlkimisest, et võõrkeelset materjali mõista, elektroonilist töölehte või testi täita. Calibrate’i projektis osalemise ajal kulutasin tunde, et tutvuda vastavas keskkonnas olemasolevate õpiobjektidega ja selekteerida välja oma töös kasutatavad. Kuid ma olen rahul, sest leidsin paar väga head materjalide kogu, mida kasutada tunnis õpetatava illustreerimiseks või õpilastega individuaalseks harjutamiseks (näiteks dwu-Unterrichtsmaterialensammlung Mathematik/Physik; Celebrate). Selle projekti käigus õppisin kasutama õppematerjalide loomise keskkonda LeMill. Koostasin seal mitmeid töölehti ja tunnikavu, mida võivad huvilised kas samal kujul või meelepäraselt muudetuna kasutada. Mõnikord oli see töö päris vaevanõudev. Matemaatika on küllalt spetsiifiline õppeaine oma valemite ja avaldiste poolest, mistõttu nende sisestamine erinevates programmides ja õpikeskkondades pole eriti lihtne. Seetõttu tuleb olla leidlik ja visa. Õnneks on mitmed tarkvaraarendajad teinud spetsiaalseid programme just matemaatika tarvis ning mõned neist on ka eestikeelsed (T-Algebra, GeoGebra , Wiris ).

Olen Tiigrihüppe SA korraldatud õpetajate arvutialase täiendkoolituse DigiTiiger koolitaja Valgamaal ning see on avardanud minu teadmisi IKT kasutamisvõimalustest ja nende sidumisest õppemeetoditega aine õpetamisel.

Kuna Tõrva Gümnaasiumis on väga head tehnilised võimalused IKT kasutamiseks aine õpetamisel, siis püüan kogu aeg leida teid, kuidas seda teha. Olen viinud läbi tunde arvutiklassis, kus õpilased töötavad mingis ülesannete lahendamise keskkonnas (T-Algebra, HotPotatoes’i testid) või kindla programmiga (Wiris, GeoGebra, MS Excel jt.) ette antud tööjuhendi järgi. Sellised tunnid pakuvad õpilastele meeldivat vaheldust tavatundidele ning annavad võimaluse õppetöö individualiseerimiseks. Eriti suurt rõõmu olen saanud neist tundidest ka seeläbi, et mõni õpilane, kelle tööle motiveerimine tavaliselt on küllalt vaevarikas, töötab sellises tunnis väga usinalt.

Sageli kasutan tundides projektori abi, et esitada illustreerivat materjali õpitava osa kohta. Paljudest matemaatikaalastest programmidest on olnud kasu mulle kui õpetajale. Ma saan nende abil ülesannetele vastuseid, genereerida erinevaid ülesandeid, kergesti konstrueerida jooniseid. Lisaks eelpool nimetatutele kasutan selleks ka StudyWorks’i . Enda loodud õppematerjale oma õpilaste tarvis hoian ma meie kooli serveris, erinevatel koolitustel valminud tööd on avalikustatud portaalis Koolielu või vastava kursuse lõputööde kogumikus.

Kuna koolis on oluline arendada ka õpilaste iseseisva õppimise oskust, siis võiksid olla mõnede sobivate teemade kohta matemaatikas vastavad elektroonilised materjalid. Nooremate õpilaste jaoks peaksid need olema väiksema mahuga ja õppimine toimuks algul õpetaja juhendamisel, sest kõigega tuleb harjuda tasapisi. Teatud teemade juures tahaksin selliseid e-õppematerjale kasutada, kuid pole leidnud. Ise nende koostamisega pole veel hakkama saanud, kuigi algelisi katsetusi tavalise html-dokumendi kujul olen mõnede aastate eest teinud. Praegu on muidugi tehnilised võimalused ja vahendid tunduvalt paremad (näiteks programm eXe).

Ma olen seda meelt, et õppetöös arvuti poolt pakutavate võimaluste kasutamine peab olema otstarbekas ja parajas mahus. Kuna põhikooli matemaatikas tuleb omandada teatud põhiteadmised ja -oskused, siis ei saa kasutada tarkvara, mis ülesandeid ise ära lahendab. Kuigi arvutiprogrammid teevad hetkega ilusaid ning täpseid jooniseid ja konstruktsioone, peab õpilane siiski ka ise omandama joonestusvahendite käsitsemise oskused. Gümnaasiumiastmes saab selliseid programme kasutada ainult vastuste kontrollimisel või mõne probleemi uurimisel. Rohkem sobib tarkvara, mis annab õpilasele võimaluse enesekontrolliks, oskuste drillimiseks või ülesande samm-sammuliseks lahendamiseks.

Seega on matemaatika õpetajal väga suur roll otsustamisel, kus, kui palju ja kuidas kõiki neid kaasaegseid IKT võimalusi kasutada nii, et see muudaks õppetöö efektiivsemaks.

Malve Zimmermann
Tõrva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja
Koolielu
10. november 2008