|
Blogimine ehk veebipäeviku pidamine on popp. Ajaveebi
loomine on lihtne ning oma mõtteid jagada ja lugu jutustada võivad
virtuaalmaailmas kõik, kellel selleks soovi, tahtmist ja aega on. Ajaveebi on
kasuliku töövahendida avastanud ka õpetajad. Hiljuti korraldas klassiõpetajate
praktikakogukond õppetöös kasutust leidnud ajaveebide konkursi. Klassiõpetajate
praktika kogukonna eestvedaja Varje
Tipp'u sõnul tekkis mõte konkursi korraldamiseks siis, kui õpetajate ajaveebe
oli kogukonnalehele juba üle 30 pandud.
Ajaveeb koolitöös Konkursile laekunud ajaveebid olid
väga huvitavad ja hea tasemega. “See oli vapustav, mida kõike suudab
klassiõpetaja oma õpilastega teha, et neid arendada. Isegi näitemängud ja
luulekonkursid olid ajaveebis väljas,” ei hoia Varje Tipp oma vaimustust tagasi.
Muljetavaldav oli tema sõnul seegi, et ajaveebi kaudu kaasavad õpetajad klassi
tegemistesse ka lapsevanemaid. Klassi ajaveebist leiab lapsevanem õppetööd
puudutava info, teateid klassi tegemiste kohta, koduseid ülesandeid, laste
loomingut, ajaveebi kaudu on läbi viidud isegi küsitlusi. Lapsevanem on oma
töölaua taga ja teab täpselt, millega tema laps koolis tegeleb. Tekib tihe side
ja koostöö õpilase, õpetaja ning lapsevanema vahel.
Koolitöös on Varje Tipp'u hinnangul ajaveeb väga praktilise väärtuse ja laia
kasutuspinnaga vahend. Ajaveebi saab kasutada ka klassi kodulehe, infolehe või
õppematerjalina, samuti laste loomingu avaldamiseks, projektitööks, aruteludeks
lastevanematega, koolitamiskeskkonnana ja praktilise kogemuse jagamiseks
kolleegidega. Näiteks üks õpetaja alustab oma tööpäeva sellega, et vaatab, mida
on teinud teine kolleeg teisest maakonnast oma õpilastega ja kuhu on nad
õppetöös jõudnud. See on hea näide sellest, et ajaveeb annab õpetajatele
virtuaalse võimaluse tutvuda kolleegide tegemistega üle Eesti ning võimaluse
üksteiselt õppimiseks ja ideede vahetamiseks. Ajaveebi kasutamist saab
iseseisvalt õppida siin: http://ajaveebikursus.blogspot.com
Ajaveeb kui klassielu kroonika I koha saavutas Salme
Põhikooli õpetajal Margit Lindau klassi ajaveeb (aadress: http://margitklass.blogspot.com/).
Selle informatiivse ja funktsionaalse ajaveebi külastajad on kommenteerinud, et
“klassis toimub avatud ja asjalik suhtlemine”; “lausa kadedaks teeb, kuidas
kolleeg oskab suhtlemises peresid kaasata ja nii aktiivselt oma tööelu
elada”.
II koha sai Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Tuuli
Koitjärve klassi ajaveeb (aadress: http://tuuliklassiblog.blogspot.com/), mis on juba aastaid
toiminud klassi “päevikuna”, kust on iga päev uusi uudiseid lugeda. Külastajad
kiidavad lingikogu, pilte, videoid, ja mahuka ajaveebi edumeelsust – “õpetaja on
ennast pidevalt täiendanud uute ideedega, laste tegemistest kirjutab ta
südamesoojusega”.
III koht läks Kiili Gümnaasiumi õpetaja Külli
Kaasiku klassi ajaveebile (aadress: http://kiili2b.blogspot.com/), mis pakub lugemist laste
tegemiste kohta lapsevanematele, aga põnevaid linke ja infot leiavad teisedki.
Koolielu palus I koha saanud õpetaja Margit Lindaul
jagada ajaveebi pidamisega tekkinud mõtteid ja
kogemusi. Miks olete otsustanud pidada
klassijuhatajana ajaveebi? Olen küll usin ajaveebi kasutaja,
kuid tegelikult on esmatähtsad ikkagi suhtlemine silmast-silma, päeviku kaudu,
mobiilikõned, sõnumid.
Õpetajaid, kes ajaveebi kasutavad, ühendab see, et neid köidab arvutitöö ja
selles peituvad võimalused. Võimalus ise midagi luua. Lisaks sellele peab neile
meeldima avatud ja avalik suhtlemine.
Ajaveeb on minu jaoks info edastaja - seal on tunniplaan, klassiväline
lugemine, ürituste plaanid jms. Info üksnes kirjas ja pikkade tekstidena oleks
lugejaile igav. Seepärast olen otsinud erinevaid n-ö vidinaid, kasutanud fotode
ülesseadmiseks erinevaid programme.
Klassijuhatajana saan imekiiresti teavitada peresid koolis toimuvast, tehes
seda pildis ja sõnas. Ja ma pean oluliseks teatada avalikult heast ja
huvitavast. Klassis ette tulnud probleemi olen edastanud peegeldusena,
arutlusülesandena. Kindlasti ei vihja ma õpilase nimele. Seda teen
arenguvestlustel, halvimatel puhkudel probleemvestlustel. Õpetajana on oluline
kõiki õpilasi märgata, nende vanemaid kaasata ja julgustada klassielus kaasa
lööma.
Ajaveebi kaudu saab jagada tunnustust õpilastele saavutuste eest ja mitte
ainult õppetööga seotud saavutuste eest. Näiteks, kui spordivõistlusel on saadud
hea tulemus, siis leiab see kindlasti ajaveebis kajastamist. See aitab kaasa
positiivse minapildi kujundamisele ja hoiab ära tõrjutuste tekkimist. Iga lapse
kohta on midagi head ja tunnustavat kirjutada.
Pean ka oluliseks, et minu õpilased tunneksid virtuaalmaailma ja oskaksid
seal käituda. Meedias räägitakse blogijatest palju, sageli aga mitte just heas
valguses, õpetajana olen oma ülesandeks võtnud õpilastele ja nende vanematele
tutvustada, kuidasi internetis turvaliselt toimetada. Tunnen, et mul on midagi
öelda...
Ajaveebi kaudu saab jagada ka rühmatööd, pidada järge projektõppe kulgemise
üle, jagada õpetaja poolt koostatud elektroonilisi töölehti, suunata õpilasi
interaktiivsete õpikeskkondade kasutamisele.
Avastan pea iga päev uusi võimalusi, kuidas õppimist huvitamaks muuta.
Hiljuti viisin läbi algklassidevahelise ristsõna lahendamise võistluse.
Kindlal kellaajal, kindlas kohas – üritus toimus vaid vahetunni ajal ning
elektrooniline kokkuvõte lastele digitaaltahvlil olemas. Salvestatuna panin
selle kohe ka ajaveebidesse üles.
Mida arvavad ajaveebist õpilased, mida
lapsevanemad? Pean ütlema, et ma olen küsinud õpilastelt
siiski luba ka, kas nad on nõus, et nende pilte, töid ja joonistusi avaldan.
Samuti olen ka lastevanematelt selle kohta nõu küsinud. Esimesel aastal, kui
blogima hakkasin, toimus meil vanematega klassiõhtu, kus kohvitassi kõrval
tegime juttu e-koolist, arvutitest ja Internetist kodus, võimalustest meie
peredes. Ürituse lõpus läksime üheskoos arvutiklassi. Tegime kõik endale
ajaveebid, õpetasin kommenteerima, neil ise oma blogi pidama. Selle tulemusel
kasutavad mitmed lapsevanemad blogi oma laste piltide üleslaadimiseks. Olen
kuulnud, et mu klassile, nii lastele kui ka vanematele, see väga meeldib.
Lapsed jälgivad meie ajaveebi väga täpselt ja pidevalt. Juhtus, et koolipäeva
lõpus alustatud jõulukaartide üleslaadimist kavatsesin jätkata õhtul kodus. Aga,
oh imet! Olin saanud õpilaselt juba kirja, kus kurdab, et tema tööd ei olegi
üles pandud. Miks? Seega, pidin kiiresti asja parandama. Kui palju ajaveebi pidamine õpetajalt aega
nõuab? Missugused sündmused leiavad peamiselt kajastamist?
Tavalise sõnumi lisamine käib kas pikema vahetunni jooksul või
vabade tundide ajal. Aga ma armastan tihti lisada uusi vidinaid, sageli ümber
kujundada. Didgikaameraga ma kah päris iga päev ei toimeta, kuid sahtlist on
ta alati kohe haarata. Koolis on sageli hetki, mida jäädvustada.
Ma hoolin oma tööst ja armastan õpetajaametit. Kajastan ikka klassi tegemisi.
Minu silmis on ajaveeb kui klassi kroonika. Olen nõus selle edasi pärandama
järgmisele klassijuhatajale, sest viiendast klassist alates saab mu klass uue
juhataja.
Kas soovitad ka oma kolleegidel kaaluda ajaveebi kasutamist
klassijuhatajatöös? Missugused oleksid Sinu nõuanded neile?
Soovitan soojalt klassiõpetajatel ajaveebi kasutada. Leian, et õpetaja peab
tehnika progressis „kaasa arenema”.
Õpetajast saagu õpilasele hea tugi ja soovitaja, kasutamaks arvutit,
Internetti, blogi. On ju võimalik lugeda erineva sisuga, ka sisutuid ajaveebe.
Sellele tulekski tähelepanu juhtida. Oma õpilastega klassi almanahhis
kommenteerimise/kaasõpilase hindamise võimaluse pakkusin just sellepärast välja,
et pean oma rolli siin oluliseks. Õpetada positiivset märkama, seda hindama.
Interneti „avaruses” inetu sõnumi saatmine ei jää tähelepanuta. Ka viimast olen
oma koolis kogenud. Taolised halvad kogemused on ka mind õpetanud.
Soovitan õpetajail olla positiivsed ja avatud nii klassis, elus kui ka
virtuaalses keskkonnas.
Koolielu Lisatud 29. jaanuaril 2008
|