Septembrikuu viimasel päeval kogunes 40 õpetajat üle Eesti Tallinna seminarile “Algas kool”, et tähistada programmi eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas teise tegutsemisaasta algust samaaegselt koos Euroopa kolleegidega. Seminari korraldas Tiigrihüppe Sihtasutus, kes koordineerib Eestis sõpruskoolide programmi.

Rocca al Mare kooli olid oodatud kõik programmiga eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas liitunud koolide esindajad, keda huvitab rahvusvaheline koostöö. eTwinning on Euroopa Liidu e-õppe programmi peamine osa, mis annab õpetajatele ja õpilastele hea võimaluse proovida kätt rahvusvahelise koostöö alal ning laiendada seniseid õppimise ja õpetamise piire. Tänu keskse portaali pakutavatele töövahenditele on koolidel lihtne teha koostööd, vahetada infot ja õppematerjale ning lihtsalt suhelda. Portaal on kasutatav 21 keeles, ka eesti keeles. Euroopast on programmiga liitunud 7763 kooli, Eestist on oma koolile sõpruskooli otsimiseks registreerunud 52 õpetajat.
 
Seminaril anti ülevaade partnerkoolide leidmise võimalustest, portaali töö- ja suhtlusvahenditest ning pedagoogilisest aspektist rahvusvahelistes projektides. Kuuest partnerlusprojektist rääkisid partnerkooli leidnud õpetajad, kes said tehtud töö tunnustamiseks Tiigrihüppe Sihtasutuselt e-suhtluseks vajalikud infotehnoloogiavahendid: veebikaamerad ja mikrofonid. Lisaks loositi seminaril välja kolmele õpetajale võimalus osaleda Tiigrihüppe SA finantseerimisel selle õppeaasta jooksul kahepäevasel eTwinning-programmi koolitusel mõnes Euroopa linnas. Koolitusvõimaluse võitsid Olga Netsunajeva Vladimir Kornienko Eragümnaasiumist, Regina Multram Turba Gümnaasiumist ja Ingrid Võsu Kihnu Põhikoolist.

eTwinning-programmi iseloomustavad hästi seminaril esinenud eTwinning-programmi Keskse kasutajatoe tiimijuhi ja European Schoolnet’i koolivõrgustiku koordinaatori Brigitte Parry sõnad: “Kui ma kümme aastat tagasi püüdsin õpetajana oma koolis läbi viia Euroopa-koostööalast projekti, siis nägin suurt vaeva, et juhtkonnale selgitada selle tegevuse mõtet ning mul soovitati oma tavapärase tööga jätkata. Uskumatu, et seisan kümme aastat hiljem siin Eesti õpetajate ees ja räägin, et igal Euroopa õpetajal võimalus spetsiaalse programmiga liituda ning kõiki suhtlemiseks loodud vahendeid kasutada, igas Euroopa riigis on olemas nõustajad, kelle poole probleemidega pöörduda. Lisaks antakse selle vahva töö eest isegi auhindu…” Brigitte Parry rõhutas, et kõik see on tehtud õpetajate jaoks. “Kasutage ainult!”

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja Varje Tipp rääkis seminarile tulnud õpetajatele, et kõigepealt peab olema võimalik teha koostööd koolisiseselt, alles seejärel võib mõelda koostöö tegemisele väljaspool kooli. Eriti oluline on see aspekt teiste riikidega suheldes. “eTwinning on ideaalne uue pedagoogika, projektõppe jaoks,” selgitab Varje Tipp. “Kui õpilased saavad ise midagi uurida, õpivad nad selle käigus rohkem, neid huvitab õpitav, samuti saab praktiseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi.”

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild leidis, et kui vaadata õpilasi, kes projektõppega tegelevad, ei kahtle selle mõttekuses keegi. “Õpilased on tõeliselt motiveeritud ja õpivad koostööd tegema.” Loomulikult võtab projektõppega alustamine ja tegelemine aega. “Mõnikord jääb puudu teadmistest, toetusest, aga ka vahenditest,” nentis Meeri Sild, “tänu eTwinning-programmile on kõik see nüüd olemas.” Sild rääkis Lilleküla kooli pikaajalistest suhetest Itaalia koolidega. Nüüd otsustati koostööd teha eTwinning-portaali abil. “Leidsime partnerkooli Lõuna-Itaaliast ning registreerisime partnerluse juunikuus. Otsustasime alustada koostööd lihtsa eesmärgiga – kõigepealt õpime üksteist tundma. Võrdleme kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi.” Projekti lõpptulemuseks on selle õppeaasta lõpuks valmiv interaktiivne fotoalbum, kuhu saab lisaks pildile kirjutada ka artikleid ning lisada kommentaare. Samuti on partnerkoolidel kavas viia õppeaasta jooksul läbi viktoriine ja audiokonverents.  

Laine Aluoja Türi Gümnaasiumist selgitas Türi ja Soome Opintien kooli partnerluse näitel, kuidas kogu kool twinnida saaks. Nimelt on kooli registreerinud õpetajal administraatoriõigused, ta saab anda omakorda teistele kooli õpetajatele volitused (kui kooli registreerides saab kasutajanime ja parooli, siis on võimalik Töölaual Virtuaalses mestimisruumis “Minu tiimi” alt uusi liikmeid lisada). “Projektijuhil-õpetajal on hea võimalus ka administraatorina jälgida, mida õpilased koos teevad, mille üle partnerkooli õpilastega arutavad,” kiitis Laine Aluoja, kelle õpilased kasutavad aktiivselt vestlusringi, foorumit, postkasti võimalusi. 

Kaks õpetajat Pärnu Koidula Gümnaasiumist – Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel – rõhutasid, kui oluline on projektitöö siduda igapäevaelu ja –tööga, samuti seegi, et lapsed õpiksid, mis mujal maailmas toimub. Koidula Gümnaasium on läbi viinud eTwinning-portaali kaudu väiksemaid projekte erinevate riikide koolidega. Praegu on kaks partnerkooli Belgiast ja Iirimaalt. Belgia kooliga ehitati koos virtuaalset torni, Iiri kooliga viidi läbi videokonverents. “Õpilased olid videokonverentsi pärast väga elevil ning pärast seanssi isegi pisut pettunud, et see kõik nii kiiresti läbi sai,” rääkis Tiiu Leibur. Tiiu Vendeli sõnul käisid mõned lapsed isegi ekraani katsumas – kuidas need Iiri lapsed sinna said... “Lapsed said omavahel suhtlemise kohmetusest tunduvalt kiiremini üle kui täiskasvanud,” kiitis Vendel.  

Õpetaja Kaja Kiis andis seminaril ülevaate Turba Gümnaasiumi projektist – virtuaalsest malemängust. Varsti osaletakse veebipõhisel turniiril. “Ega tänapäeva õpilased enam eriti malet ei mängi, seetõttu võib öelda, et tänu sellele projektile on põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi õpilased malemängu juurde “tagasi toodud”,” tõi Kaja Kiis välja projekti plussi. 

Virgo Tiitsu Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist rääkis, kuidas kõigepealt leidis Leedu partner eestlasi ning alles seejärel avastati eTwinning-keskkond. “Meil tuli mõte, et võiks õpilased panna koostööd tegema. Siis aga tekkis keeleprobleem – meie õpilased ei osanud vene keelt, leedu õpilased inglise keelt, aga eks kuidagi saame hakkama. Samal ajal selgus, et meil mõlemal on käimas koostööprojektid sama ala arendajatega erinevatest riikidest, nii otsustasime kõik need projektid ja mõtted ühendada ning suhtlemise eTwinning-portaali üle viia.” Tiitsu nentis, et praegu ollakse pisut ehmatanud kõikidest uutest võimalustest ning polegi veel päris selge, mida selle kõigega peale hakata. Aga nagu kõik teisedki partneri leidnud koolide õpetajad, kinnitas ka Tiitsu, et nüüd, kui ollakse eTwinning-portaali ning programmi pakutavate küsimustega tuttavad, on uueks õppeaastaks tehtud suured plaanid! 
 
eTwinning-auhinnad!
Ka Eesti koolide sõlmitud partnerlusprojektid saavad kandideerida eTwinning-auhindadele, millega premeeritakse erakordselt häid eTwinning-projekte. eTwinning-programmi Keskse kasutajatoe tiimijuht Brigitte Parry selgitas, et projekte hinnatakse kahes vanuseastmes (5-12-aastased ja 13-19-aastased õpilased) ning kolmes kategoorias:
I koolide koostöö - mõlemad pooled töötavad projektiga väga aktiivselt;
II pedagoogiline innovatsioon, milles osalemise kaudu on muutunud õpetamise viis paremuse poole; 
III digitaalsed ressursid ehk projektitöö käigus loodud õppevahendid, materjalid.
Kandideerida võib ka kõigis kolmes kategoorias (oluline on, et projekti saab integreerida õppekavasse). Brigitte Parry soovitas enne kandideerimist mõelda ka sellele, kas projekti tulemust saaksid kolleegid mujaltki Euroopa riikidest kasutada.

Võistlusel osalemise soovide esitamise tähtaeg on 10. november 2005. Esitada saab üksnes registreeritud eTwinning-partnerlusprojekte. Võitjad kuulutatakse välja eTwinning-portaalis veidi enne jõule, auhinnaks on neljapäevane laager partnerkoolidele soojal maal (kus, seda veel otsustatakse). Auhinnatseremoonia toimub 13. jaanuaril 2006 eTwinning’i teisel aastakonverentsil Linzis Austrias. Sõpruskoolide programmiga võib liituda iga Eesti kool! 

Vaata ka:
eTwinning-programmi keskne portaal 
eTwinning-programmi rahvuslik portaal

Kristi Kasper, Koolielu
4. oktoober 2005