Eesti koolides on olemas Tiigrihüppe programmi käigus üles ehitatud korralik infotehnoloogiline infrastruktuur, enamus õpetajaid on läbinud mitmeid arvutialaseid koolitusi, arvutit ja internetti igepäevase töövahendina kasutavate õpetajate arv kasvab – nagu teisteski Euroopa riikides. Et käia muu Euroopaga ühte sammu, on Tiigrihüppe Sihtasutus asunud koordineerima uut üle-euroopalist projekti Sõpruskoolid Euroopas, ingliskeelse nimetusega eTwinning (e-mestimine), ning kutsub üles koole koostööpartnereid leidma - koolidevaheline koostöö on Euroopas kasvav tendents.

Mida projekt Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning endast kujutab?
eTwinning peaks olema kahe erineva Euroopa riigi kooli pikaajaline koostööprojekt, mille kaks märksõna on „internet“ ja „Euroopa“. Õpetajate ja õpilaste IKT kasutamise oskused võimaldavad teha paljusid asju, mis varem polnud võimalikud. Umbes 15 aastat tagasi polnud ka väga tavaline mõne teise Euroopa kooliga suhete loomine. E-mestimise käigus võivad omavahel koostööd teha õpilased, üksikud õpetajad või erinevate ainete õpetajagrupid, raamatukoguhoidjad või koolidirektorid.

14.-16. jaanuaril 2005 toimus Brüsselis projekti avakonverents. Euroopa Komisjoni haridus- ja kultuuriosakonna multimeedia üksuse juht Maruja Gutiérrez Díaz ütles konverentsil, et valik, kas teha koostööd Poola või Portugaliga, võiks muutuda õppeaasta alguses tavapäraseks.

Selleks, et koolid saaksid osakeseks suurest andmebaasist ja leiaksid sarnaste huvidega õppeasutusi, et neil oleks võimalik jagada ideid ja üksteiselt õppida, on loodud projekti toetav portaal www.etwinning.net/ww/et/pub/etwinning. Portaal on kasutatav 20 keeles, ka eesti keeles (kõike pole küll veel jõutud tõlkida). Kuna portaali kasutamine on võimalikult lihtsaks muudetud, ei pea muretsema IKT-kasutamise oskuste pärast (küsimustega saab pöörduda oma emakeeles rahvusliku kasutajatoe poole), pigem tuleb mõelda, millist kasu õpilased koostööprojektist saaks. European Schoolneti nõukogu aseesimees Odile de Chalendar rõhutas paneeldiskussioonil, et lihtsalt linnukese pärast ei tasu projektis osaleda. Juhtkond peab õpetajaid toetama ja üheskoos võiks läbi arutada, kuidas koostöö teiste koolidega võiks kooli muutusi tuua, millist teemat peaks koolis edasi arendama jne. 

Kuigi portaalis saab ka niisama ringi vaadata, tuleks kool partnerkooli otsimiseks siiski registreerida (soovitame väljad täita inglise keeles, abi võite küsida kasutajatoelt), sest ainult parooliga saab ligi portaali pakutavatele kommunikatsiooni- ja töövahenditele: igal kasutajal on oma privaatne „töölaud“, kus saab kasutada partnerotsingut, alustada partnerkoostööd, suhelda, kasutada spetsiaalselt mestimiseks arendatud töötsooni (seal on teadetetahvel, sõnumite saatmise süsteem, jututuba, failide saatmise võimalus). Mõned mestimiseks pakutavatest töövahenditest muutuvad kasutatavaks lähiajal, seni võib suhelda „vanu vahendeid“ nagu näiteks e-posti kasutades). Aeg-ajalt tuleb koostööst aru anda „tegevusraportis“. Kunagi tahetakse pakkuda ligipääsu ka üle-euroopalisse õppematerjalide andmepanka, aga see on tulevikuteema.

Konverentsil osales lisaks haridusametnikele ka 300 õpetajat Euroopa koolidest, Eestit esindas Tiigrihüppe SA juhataja Enel Mägi ja projektijuht Kristi Kasper, lisaks viis õpetajat-koolijuhti, kes moodustavad ka eTwinning-projekti ekspertgrupi: Elva Gümnaasiumi direktor Kalmer Kivi, Konguta Kooli direktor Liina Tamm, Türi Gümnaasiumi õpetaja Laine Aluoja, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild ja Pärnu Kutsehariduskeskuse õpetaja Varje Tipp.

Teiste kogemustest õppimine
Kokkutulnud õpetajatel oli võimalus, lisaks võimalusele olla esimeste registreerujate hulgas, ka omavahel näost-näkku suhteid luua. Töötubades jagati praktilisi näiteid ja nõuandeid, mida võiks e-mestimise käigus ellu viia.

Oma ootustest rääkisid õpetajatele kaks õpilast. 16-aastane Silvia Giminez Cuevas Hispaaniast lootis, et e-mestimine aktiveerib suhtlust erinevate maade noorte vahel. „Hea oleks võrrelda end eakaaslastega teistest riikidest“. 18-aastane Jan Springl Tšehhist rääkis projektikogemusest Saksa kooliga. Comeniuse demokraatia-projekti raames loodi koolis õpilaste nõukogu. „Projektides osalemine pole veel tšehhi koolides tavaline,“ tunnistas ta. Kuna Saksa koolil oli demokraatiast koolis lihtsalt rohkem teadmisi, siis kutsutigi ühel aastal saksa õpilased enda juurde teadmisi jagama, järgmisel külastati ise Saksamaad. „Huvitav oleks teha koostööd riikidega, millest me eriti midagi ei tea,“ pakkus Jan. Ainult keele õppimise eesmärgil poleks tema arvates enam projektis osalemine huvitav, aga projektitöö alustamiseks sobib keeleõpe hästi.  

Üks saksa õpetaja tõi näiteks oma kooli koostööprojekti prantsuse kooliga, mõlemad õppeasutused on seadnud eesmärgiks üksteise keele õppimise. Õpilased kohtuvad virtuaalses klassiruumis, suhtlemiseks kasutatakse sidepidamise vabavara, veebikaamerat, mikrofoni (info erinevate vahendite kohta). Igal õpilasel on võimalik käia nn „punasel toolil“ (ehk toolil, millel istuja jääb veebikaamera vaatevälja) ning suhelda teise riigi samas situatsioonis oleva õpilasega. See on reaalne olukord, kus õpilasel läheb keeleteadmisi vaja, alustatakse lihtsamast tutvustamisest jne. Võimalusi on aga lõputult, oleneb, kui virtuaalne olla tahate. Kogenumad virtuaalsuhtlejad jagasid nõuandeid: virtuaalse konverentsi pluss on kohene tagasiside, see oleks ideaalne ajurünnakuks; probleemiks võivad olla ajapiirangud, keel, ka see, kui pole aega vastuseid läbi mõelda; õpetajaid hoiatati, et õpilased ei pruugi häält ilma pildita kuulata, sest tähelepanu hajub; õpetaja peaks suutma näiteks vestlusringi organiseerides rumalusi kirjutavaid õpilasi ajutiselt blokeerida; enne reaalset e-konverentsi võiks kaamera ees õpilastega harjutada; kuigi reaalne kokkusaamine ei ole e-mestimise otsene eesmärk, võiks pikemate projektide puhul siiski ka näost näkku kokku saada. Kuna see on kulukas ettevõtmine, tasub uurida Comeniuse pakutavaid võimalusi (eTwinning pakub võimaluse suhete loomiseks, aga ei rahasta projekte).

Kooliraamatukogude projektist Grand Slamist rääkisid taani õpetajad. On elukestva õppimise aeg, õpilased peavad saama koolist infokirjaoskuse, raamatukogud peavad töötama õpetajate ja õpilaste õppimis- ja nõustamiskeskusena. Ei ole just palju raamatukogusid, mis vastaksid uue aja inimese nõudmistele. Selleks ongi erinevad maad loonud ühenduse, et sellel alal edumeelsematelt õppida. Samuti oleks e-mestimine end isoleerituna tunda võivatele raamatukoguhoidjatele hea võimalus suhtlemiseks. 

Tänaseks on registreerunud üle tuhande kooli 27 Euroopa riigist. Algatatud on 25 koostööprojekti. Koostööd tegevate koolide nime taga on ametlik märk, omalaadne sertifikaat, mis näitab, et antud koolide projekt on saanud heakskiidu ja nad võivad koostööd jätkata.

eTwinning Prize 2005 
Et registreerunud koole motiveerida õpet uuele tasemele viima, on välja kuulutatud konkurss parima projekti tiitlile. Käimasolevaid, häid tulemusi saavutanud projekte saab esitada portaali 2005. a. märtsist kuni septembrikuu lõpuni. Auhindamine toimub novembrikuus järgmisel konverentsil Brüsselis. Esimesel konverentsil valiti juba lisatud „Hea praktika“ projektide hulgast välja Austria õpetaja Susanne Pratscheri projekt European Dialogues. Auhinnaks sai õpetaja võimaluse minna San Franciscosse suurejoonelisele IT-konverentsile.

Konverentsil kogetust-nähtust räägivad osalenud õpetajad Varje Tipp ja Meeri Sild:

Mis mulje jäi konverentsist?
Varje Tipp: Mulje oli positiivne. Konverents oli töine ja pakkus palju huvitavaid koostöövõimalusi. Tore oli leida mõttekaaslasi ja arutada teemadel, mis võiks õpilastele huvi pakkuda.

Meeri Sild: Sain suhelda tõeliselt uuendusmeelsete õpetajatega Euroopast, töötubades oli palju uut informatsiooni nii käimasolevate projektide kohta kui ka erinevate töövahendite kohta. Näiteks bloggeri kasutamine oma töö organiseerimiseks.

Mida eTwinningus osalemine Teie koolile võiks anda?
Varje Tipp: Eelkõige kontakte ja koostöövõimalusi teiste Euroopa riikidega, võimaluse õpetada ja õppida tundma erinevaid kultuure ning parandada sellega oma kultuurilist teadlikkust ning arendada võõrkeeleoskust. Kindlasti tugevdab antud projekt ka meeskonnatööd koolis ning toetab iseseisvat ja elukestvat õppimist. eTwinningus osalemine pakub IKT kaasabil erinevaid, kaasaegsemaid lähenemisi õppetöös, samuti laieneb sellega ka erinevate õpetamismeetodite kasutamine.
Mina soovitaksin registreeruda eelkõige selleks, et õpilased saaksid teha midagi innovatiivset, uut ja põnevat, leida sõpru ka mujalt Euroopa koolidest ning tunda, et ei õpi ainult Eesti koolis, vaid ühes Euroopa koolidest. Samuti saab eTwinningu kaudu ka ise uute kogemuste võrra rikkamaks.

Meeri Sild: eTwinningus osalemine annab võimaluse kerge vaevaga endale koostööpartner
leida. Ja projektitöö esimese kogemuse saab siin kergelt kätte, ei ole vaja kirjutada keerulisi projektitaotlusi. Samuti võimaldab see anda õpilastele projektitöö kogemust, mis on neile vajalik edaspidises tööelus. Siit saadud õppimiskogemus on kindlasti põnev.
 
Milliseid projekte olete sinna ise lisanud? 
Meeri Sild: Ise olen lisanud enda koolis läbiviidud „Lapsepõlve uurimuse“ projekti. Kõik andmebaasis toodud projektid on omamoodi huvitavad. Neid lugedes saab palju erinevaid ideid edaspidiseks tööks.

Konverentsil käis Kristi Kasper 

Pilt Eesti esindusest (V. Tipp).

Vaata ka:
eTwinning-Eesti rahvuslik lehekülg 
Esitlus virtuaalsete töövahendite kohta  
Pärnu Postimees: Koolide koostöövõimalused Euroopa koolidega avarduvad  

Lisatud 31. jaanuaril 2005