Õppeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks on rahvusvaheline suhtlemine tähtsaks lüliks kooli arengus. Eesti õppuritel on võimalik õppida või sooritada praktika välismaal rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, fondide ja ülikoolide kaudu. Räpina Aianduskooli projektijuht Siim Juks kirjutas Koolielule, kuidas aianduskooli õpilased osalesid Leonardo da Vinci programmi õpilasvahetusprojektis "Rahvuste aed". "Eestis antaval kutseharidusel on siiski potentsiaali ning meie noori osatakse välismaal hinnata."

Koolielu uuris Siim Juksilt, milline on Räpina Aianduskooli kogemus vahetusprojektides osalemisel ning Eesti Leonardo Keskuse vastutavalt koordinaatorilt Ramia Allevilt, mida üldse tähendab Leonardo da Vinci programm.

Kas Teil on ülevaadet, kui palju Eesti kutsekoolid vahetusprojektides osalevad?
Siim Juks: Konkreetseid numbreid on raske öelda. Isiklikult võin siiski öelda, et huvi vahetusprojektide vastu on suur - kui Räpina Aianduskool taotles Leonardo da Vinci programmi toetust, olevat avaldusi (kinnitamata andmetel) ligi 50 ringis olnud. Olukord ongi selline, et kutsekoolid vajavad välispraktikat, sest see on sageli ainus võimalus pakkuda parimatele ja enim motiveeritud õpilastele suurepärast praktikavõimalust oma teadmiste ja oskuste proovilepanekuks ning arendamiseks. 

Kui kaua on Teie kool taolistest välisprojektidest osa võtnud?
Siim Juks: Esimene vahetusprojekt leidis aset 2001. a. mais, mil kuus Räpina Aianduskooli õpilast viibisid neljanädalasel välispraktikal Mikkeli Ammatti-Instituuttis Soomes. 2002. a. alguses toimunud taotlusringis saimegi osaluse projektis "Garden of Nations", mis hõlmab enda all nelja välispraktikat. Käesoleval aastal toimuvale taotlusringile saadab Räpina Aianduskool taas uue projektitaotluse.

Kas vahetusprojektide käigus on ka Teie kooli mujalt praktikale tuldud? On rahule jäädud?
Siim Juks: Leonardo da Vinci programmi raames on meie vahetused olnud seni ühepoolsed, see tähendab, et ainult Räpina Aianduskool on oma õpilased välja saatnud. Siiski on meie sõpruskool Soomes (Mikkeli Ammati-Instituutti) saatnud igal suvel meile õpilasterühma, kes osalevad Räpinas Sillapää lossi pargis läbiviidavatel töödel.
Lisaks võtsime 2002. a. mais ja võtame ka 2003. a. mais kuuks ajaks Räpina Aianduskooli praktikale kümme Kohtla-Järve Polütehnikumi õpilast, kes omandavad uusi teadmisi ja saavad kogemusi n-ö teises keelekeskkonnas. Antud muukeelsete õpilaste vahetusprojekti rahastab Euroopa Liidu eesti keele õppe programm.
Vastukaja on olnud senistele külaskäikudele vaid positiivne, paremate rahaliste võimaluste korral oleks Räpina Aianduskool valmis rohkem välisõpilasi vastu võtma.
Tundub, et näiteks Sillapää lossi park pakub välismaalt tulevatele õpilasrühmadele suurt huvi. Lisaks on antud regioonis ohtralt vaatamisväärsusi (Piusa liivakoopad, Meenikunno raba jne.), mis pakuvad unustamatuid mälestusi.

Mida tähendab Leonardo da Vinci programm?
Ramia Allev: Leonardo da Vinci on Euroopa kutsehariduse edendamisele suunatud koostööprogramm, mis toimib rahvusvaheliste projektide kaudu. Programmi eesmärgiks on tõsta põhikutsehariduse kvaliteeti, arendada koolitatavate kompetentsi ja kutseoskusi ning selle tulemusel tõsta tööhõivet. Vahetusprojektid tugevdavad neis osalejate motiveeritust tööelus, parandavad kutse- ja keelteoskust.
Sihtrühmaks on põhikutseharidust omandavad noored, kõrgkoolide tudengid, noored töötajad, töötud ja kutseõpingud äsja lõpetanud noored, koolitajad ja personalitöötajad ning keeleõpetuse spetsialistid.
 
Kui suur on Eesti koolide huvi vahetusprojektide vastu?
Ramia Allev: Vahetusprojektid muutuvad meie rõõmuks järjest populaarsemaks. Oleme eriti tähtsaks pidanud kutsekoolide õpetajate stažeerimisi ja õppevisiite, sest nii jääb omandatud oskusteave kooli. Õpilaste/tudengite praktikaprojektid on ka väga olulised, seda eriti inimese enda seisukohalt - välispraktika aitab leida (paremat) tööd.
Aastas laekub meile 50-60 projekti, neist aktsepteerime umbes 30. Määravaks on projektitaotluse kvaliteet - kokkulepped partneritega, praktika/stažeerimise läbimõeldus ja otstarbekus. Igal aastal saadame välja umbes 250 inimest.
 
Vahetusprojektide esitamise tähtaeg on 14. veebruar 2003.  Mida see tähendab kutsekoolide õpilastele, kes sooviksid vahetusprojektis osaleda, välismaale õppepraktikale minna? Millega peab õpilane vahetusprojekti puhul arvestama, mis teda ees ootab?
Ramia Allev: 14. veebruar 2003 tähendab midagi koolide/ettevõtete projektijuhtidele - selleks ajaks peab Eesti Leonardo Keskusesse laekuma täidetud projektitaotlus koos välispartneritelt saadud kirjalike kokkulepetega. Üksikisik projekti esitada ei saa, sest projekt peab olema kooli/ettevõtte arengustrateegiaga seotud.
Kui õpilased tahavad välispraktikale minna, peaksid nad ühendust võtma oma kooli arendusjuhi, direktori või välissuhete koordinaatoriga, kes kirjutab ja esitab meile projektitaotluse (kui see muidugi kooli õppekavaga kokku sobib).
Õpilased projektis osalemise eest ei maksa, küll võib projekti lisaks Leonardole toetada kool, ettevõte, kohalik omavalitsus jm.
Õpilast ootab ees praktika temale täiesti uues töö- ja elukeskkonnas, uute töövõtete omandamine, võõra keele rääkimine, uued sõbrad-tuttavad ja alguses kindlasti koduigatsus. Selleks tuleb valmis olla.
Otsus projekti kohta tuleb ca 2 kuu jooksul ja kui see on positiivne, võib praktikale sõita alates 1. juunist 2003.

Siim Juks vestles välispraktikal osalenud õpilastega ning kirjutas Koolielule noorte elamustest võõras riigis oma eriala praktiseerides.

Räpina Aianduskooli õpilased said tuult tiibadesse
2002. aasta suvel said 13 Räpina Aianduskooli õpilast suurepärase võimaluse panna ennast proovile uues ning võõras keskkonnas. Nimelt leidis aset Räpina Aianduskooli vahetusprojekt "Rahvaste aed", mis sai teoks koostöös Eesti Leonardo Keskusega.

Vahetusprojektide eesmärgiks on väärtustada kutseharidust ning tõsta kutseharidusasutustes õppivate noorte konkurentsivõimet tööjõuturul just välispraktikal saadud kogemuste läbi. Antud projekti koostööpartneriteks olid Gjennestadi Aianduskool Norras, Lepaa Veinitööstus Soomes ning lillede kasvatamisega tegelevad ettevõtted Hollandis, mis kõik olid huvitatud pakkuma Räpina Aianduskooli õpilastele uut oskusteavet ning ainulaadset praktikakogemust.

Hollandi ettevõtetes juuli keskpaigast septembri keskpaigani praktikal viibinud Räpina Aianduskooli floristika eriala õpilased Kristel Kübar, Raili Raa ning Monika Kits tõdevad, et paremat riiki, kus õpitava erialaga seotud teadmisi täiendada, on raske leida. "Hollandi firma Agriom BV näol oli tegemist eriti huvitava ettevõttega, kus peamiselt tegeldi uute lillesortide aretamisega," märgib Kristel. "Kuna tahtsime praktikaajast maksimaalset kasu saada, pommitasime pidevalt ettevõtte töötajaid erinevate küsimustega. Kõik olid varmad pikalt seletama, kuidas mingi protsess käib". Tüdrukud said ennast proovile panna ka müügitööalaselt, nimelt töötasid nad nädal aega Amsterdami ühes suuremas lillepoes lillekompositsioonide koostajatena.

"Tegu oli lõbusa perioodiga, sest saime kõrvutada oma oskusi sealsete spetsialistidega ning ohtralt suhelda klientidega. Tahtsime teha kõike hästi põhjalikult, kuid tegelikult nõutakse seal pigem kiirust ning kvantiteeti, mitte niivõrd kvaliteeti," mainib Raili. Eriti jäid aga tüdrukutele meelde just nädalavahetused, mil kohaliku Rotary klubi liikmed neid igasugustele üritustele tirisid.
"Maailma suurimat lilleoksjonit Blumenvillige ning Floriade lillenäitust külastades jäi isegi aega puudu, kuna eksponaatide arv ning kogu näitusala olid tohutult suured. Kõige ekstravagantsemat kogemust pakkus aga iga-aastane gay-paraad Amsterdamis, mil kogu kesklinn kummalistes riietes meesrahvaid täis oli," naeravad tüdrukud. Suurimat heameelt teeb aga tulevastele floristidele see, et neile pakuti ka edasist töökohta kohalikus ettevõttes.

Norras ning Soomes viibisid praktikal kokku kümme Räpina Aianduskooli õpilast, nende hulgas ka kolm aktiivset ning töökat noormeest. Aianduse eriala õpilased Tauno Erik ja Argo Kiisel olid kaheksanädalasel praktikal Gjennestadi Aianduskoolis Norras ning Jaak Hütter Lepaa Veinitööstuses.

"Need kaks kuud täis uusi inimesi ning tööd, mil olin välispraktikal, laiendasid minu silmaringi tunduvalt. Kuigi Soome on Eesti naaberriik, on sealne töökorraldus ikkagi pisut erinev. Olin valmis tõsisemateks tööpäevadeks, kuid samas oli lõbus iga paari tunni järel taas kohvi saada," tõdeb Jaak.

Tauno ja Argo tunnistavad, et parimaks kogemuseks peavad nad võimalust kasutada sealset uuemat aiandustehnoloogiat. "Loodame, et peagi saab sarnaseid seadmeid ning masinaid ka Eestis kasutada," on poisid optimistlikud. Välispraktika suurim väljakutse peitus noormeeste sõnul võõrkeelses keskkonnas, mis alguses pisut peavalu valmistas. "Praktika juhendajaga suheldes tuli vahel sõnadest puudus, õnneks tulid tüdrukud oma sõnavaraga appi," on Argo ja Tauno tänulikud.

Norras viibinud õpilased said näha ka kuulsaid fjorde ning käia ekskursioonil Lõuna-Rootsis. Sealne loodus jättis unustamatu mulje. Lepaa Veinitööstuses välispraktikat sooritanud õpilased olid seevastu abilisteks suurimal aiandustehnika messil "Puutarha Tekniikka 2002", mille käigus intervjueeris neid ka Yleisradio.

Loodetavasti leiab sarnane vahetusprojekt aset ka käesoleval aastal, sest projektis osalenud partnerorganisatsioonid jäid praktikantidega igati rahule ning lubasid ka edaspidi Räpina Aianduskooli õpilasi praktikale kutsuda. Antud projektid tõstavad oluliselt noorte ettevõtlikkust ning tahet elus iseseisvalt läbi lüüa, kokkuvõttes on see suureks lisandväärtuseks kutseharidusele.

Suurel hulgal infot Räpina Aianduskooli ja tema tegemiste kohta koduleheküljel: www.ak.rapina.ee 

Siim Juks

Koolielu

Vaata ka:
Eesti Leonardo Keskus
Rajaleidja
Õppimisvõimalus
ed välismaal