Eelmisel nädalal toimus Tallinna Ülikoolis Eesti esimene eestikeelne tarbijaharidust ja noorte tarbijate koolitamise temaatikat käsitlev konverents. Konverentsil esinesid erinevad ühiskonna osapooled, kes otsisid ühiselt vastust küsimustele - milline on moodne noor tarbija; kes või kus peaks tarbijaid koolitama ning mis üldse on tarbijaharidus? Üha enam reklaam- ja turundustegevust on suunatud just noortele, sest noored alles otsivad elustiili ja teevad oma valikuid. Lisaks on noored tee oma vanemate rahakotini ja noores eas tehtud valikud võivad jääda kestma aastakümneteks, kirjutab Epp Adler organisatsioonist MTÜ HeadEst.

Kas oleme teadlikud tarbijad?
Kõik me oleme tarbijad - igapäevaselt ja tahtmatult oleme sadade reklaamide meelevallas ning teeme oma tarbimisvalikuid. Meil kõigil on oma eelistatavad kaubamärgid, lemmik poed, jogurt või kohuke. Tarbijateadlikkuse omandamine on elukestev protsess, sest pidevalt on ju vaja kursis olla uute toodetega. Teadlik tarbimine tähendab lisaks oma õiguste ja kohustuste tundmisele ka võimet tarbida tervislikult, jätkusuutlikult ja hoolivalt.

Toimunud konverentsil tutvustas Tartu Ülikooli teadur Margit Keller võrdlevaid uuringuid, milles on leitud, et Eestis on võrreldes 2002. aastaga tarbiv eluviis oluliselt kasvanud kõikides eagruppides, kuid määrav on see just noorte hulgas. Seda võib pidada loomulikuks, kuid küsimus jääb, kas tegemist on vanuselise või põlvkonna eripäraga? Üha enam reklaam- ja turundustegevust on suunatud just noortele, sest noored alles otsivad elustiili ja teevad oma valikuid. Lisaks on noored tee oma vanemate rahakotini ja noores eas tehtud valikud võivad jääda kestma aastakümneteks. Uuringutes on leitud, et noorte hulgas on otsene seos eluga rahulolu ja madala tarbijateadlikkuse vahel. Ehk kas siis peaks rahulolevaid noori tarbijaid üldse segama? Ettevõtja Monika Salu leidis, et rumalale kliendile müümine on vaid lühiajaliselt kasu toov tegevus, sest pankrotis tarbija ei ole tarbija ja see põhjustab pikas perspektiivis probleeme nii tarbijale endale, müüjatele kui kogu riigile.

Uus õppeaine – teadlik tarbimine
Konverentsil esinenud õpetajad ja spetsialistid jõudsid ühise arvamuseni, et tarbijateadlikkus on moodsas maailmas loomulik ja vajalik teadmiste kogum ning selle arendamine võiks olla üks õppekava läbiv teema, sest see seostub enamuse ainetega ja kuulub iseseisva täiskasvanu baasoskuste hulka. Selleks, et tarbijaharidus ei jääks lihtsalt eesmärgiks, peaks temaatika olema seotud ka konkreetsete ainekavadega.
Tarbijaharidus on laiem mõiste kui tarbijakaitse. Iga tarbija peaks oskama end ise kaitsta ja probleeme ennetada rakendades nii oma õiguseid kui kohustusi. Samas peaks teadlik tarbija oskama teha ka tervislikke ja vastutustundlikke valikuid. Teadlike valikute tegemine eeldab eelkõige suhtumist ja oskusi, mitte niivõrd aega või raha. Näiteks saab iga tarbija valida milliselt pakendatud tooteid ta eelistab või lahkuda poest vähema hulga kilekottidega.
Tarbijateadlikkus tähendab kriitilise mõtlemise oskust ja võimet analüüsida oma käitumist ja valikuid ning nende mõju ja tagajärgi.

Kus tarbimist õpetada?
Tarbimistemaatika seostub enamus õppeainetega. Mõned näited:
- Bioloogias – erinevate valikute mõju tervisele ja keskkonnale, kaubamärgistuse lugemine, ohutusmärgistus;
- Keemias – keemilised ained ja ühendid meie toidulaual, riietes ja majapidamises;
- Geograafias – kust pärinevad kaubad, mida igapäevaselt kasutame ja sööme ning milline sotsiaal- ja keskkonna olukord nendes riikides on;
- Eesti keeles – kuidas kirjutada korrektset ja efektiivset kaebust müüjale või esitada päringut rõivafirmale, et teada saada kust nende kaubad pärit on ning milliseid sotsiaalprogramme firma partnerriikides korraldab;
- Matemaatikas saab koostada eelarvet, arvutada intressi ja võla tegelikku maksumust;
- Ühiskonnaõpetuses saab käsitleda peaaegu kõike – mõjutamist ehk mis on reklaami ja turunduse eesmärk ning kuidas nad meid mõjutavad; tarbija õigused ja kohustused, sh lepingu lugemise oskus ja harjumus, seaduste leidmine ja lugemine; tarbimise mõju keskkonnale, kultuurile ja ühiskonnale Eestis ning maailmas; jms.
Lisaks majandusõpetuse, meediaõpetuse, võõrkeele, töö- ja käsitööõpetuse, klassijuhataja jt. tunnid.

Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiate: www.headest.ee/konverents

Epp Adler, MTÜ HeadEst
Koolielu
Lisatud 1. aprillil 2009