Neljapäeval, 11. detsembril toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis Tiigriõppepäev, juba kolmandat korda. Tiigriõppepäeval tutvustati IKT tulevikukooli projekti tulemusi. Nimelt viis Tallinna Haridusamet 2006. a. läbi konkursi “IKT tulevikukool”, mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool.

Kooli suurim väärtus on õpetaja
Kõigepealt oli kõigil huvilistel võimalik külastada avatud tunde – õpetaja Priit Tammets andis 10. klassile praktilise meediaõpetuse tunni, õpetaja Annely Ristikivi katsetas 4. klassi õpilastega Comic Life keskkonda ning õpetaja Kristel Mäekask näitas, kuidas 11. klassi bioloogiatunnis saab arvuti abil materjali üle korrata. Hiljem jätkusid praktilised sessioonid arvutiklassides – räägiti GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes, VIKO st, elgg e-portfoolio tarkvarast, LeMillis õppematerjalide loomisest, Sanako klassihaldustarkvarast ning põnevatest kaasaskantavatest OnFinity interaktiivsetest tahvlitest.

Enne IKT tulevikukooli projekti tulemuste tutvustamist rõhutas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi direktor Jaan Paas, et kõige suurem väärtus on ikkagi õpetaja, olgu neid IKT-vahendeid palju tahes. Direktori sõnul pole nende koolis enam tublide õpetajate-eestvedajate töö tõttu vaja IKT kasutamises kedagi tagant lükata, kõik töötab niigi. ”Ja kool toetab oma õpetajaid.”
 
Kooli projektijuht Hans Põldoja selgitas, et projekt „IKT tulevikukool” kestis kaks aastat (2007-2008). Kuna koolil on meediakallak, siis oli projekti üks eesmärke meediaõpetuse sisseviimise kavad luua ning IKT vahenditega õppeprotsessi rikastada. Kui 2006. a. oli koolil loetud keskkonnad, mida kasutati (VIKO õpikeskkond, LeMilli õppematerjalide loomise keskkond, elgg – eportfoolio õpitulemuste esitlemiseks), siis 2008. a. näeb olukord välja pisut teistsugune: institutsionaalsete e-õppe rakendustena kasutatakse endiselt VIKOt ja elgg-i, aga on tekkinud üle kümne avatud e-õppe rakenduse, mida kooli õpetajad armastavad kasutada: LeMill, Slideshare, pbwiki, Blogger, Toru, Teachertube, Voicethread, Google, Zoho,> Podomatic, eFormular. „Õpetajad otsivad ise endale sobivaid keskkondi, kooli poolt on varsti vaja pakkuda ainult printimisteenust ning wifit,” on Hans Põldoja rahul.

Arvuti peab tulema õpilase juurde
„Lilleküla koolis otsustati, et arvuti peab tulema õpilase juurde, mitte vastupidi,” viitab Põldoja näidistundides nähtud Apple’i sülearvutitele, millega õpilased töötasid. „Ja e-õppega tegeldakse just nii kaua kui vaja, seejärel paneme arvuti kaane kinni ja jätkame tavalise, mitte e-õppega.” Apple’i arvutite kasuks otsustati seetõttu, et meediakallakuga koolil on vaja tõelisi multimeedia-arvuteid, ja nende sülearvutitega kaasneb soodne meediapakett iLife.   

Projekti käigus uuendati lisaks arvutipargile ka muude infotehnoloogiliste vahendite baasi, nüüd on kooliseintel digitaalsed infostendid, kus saab välkinfot edastada – näiteks sööklamenüüd tutvustada või hoopis peauksest sisenenud külalisi tervitada. Samuti osteti koolile GPS-seadmeid. Smart-boardide asemel võttis kool kasutusele väiksed interaktiivsed OnFinity tahvlid, mida saab õpetaja lisaks sülearvutile väikse mapiga kaasas kanda ning peaaegu ükskõik millisele heledamale seinale pildi kuvada. Haridusamet toetas projekti raames ka Euroopa suurimal haridustehnoloogia messil BETT käimist.   

Projekti raames hangiti koolile veel wifi ja kohtvõrk igale poole õppeasutuses, õpetajatele kaheksa MacBook sülearvutit, foto- ja videokaamera, esitlusvahendid ning rakendustarkvara. 
Kool võttis kaheaastase projekti jooksul kasutusele arvutiklasside haldustarkvara Sanako, mille abil õpetaja saab kontrollida, mida õpilane oma arvutis parajasti teeb, teda aidata või piirata, kui vaja.

Õunakoogiõhtupoolikud
Et õpetajad korralikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutama hakkaksid ja kõik plaanitu rakenduks, viiakse läbi ka sisekoolitusi. Korraldatakse Tiigriõppepäevi ning õunakoogiõhtupoolikuid – viimane tähendab, et iga kahe-kolme nädala tagant tutvutakse koos näiteks Apple’i tarkvaraga või õpitakse midagi muud. 
 
Probleemina toob Põldoja esile õpetajate ülekoormatuse. „Uute vahendite rakendamine võtab aega, mida õpetajatel pole. Õpetajad pole väga innukad materjalide avalikustajad, aga ka jagamise ja koostöö kultuur on tekkimas.”

Põldoja nendib projekti kokku võttes, et kuigi kahe aastaga „tulevikukooli” ikka ei tee, on kindlasti palju arenetud. „Igal koolil on oma nägu, see mis sobib reaalkallakuga koolile, ei pruugi sobida meile, nii et ühtseid, kõigile sobivaid standardlahendusi pole.” Koolid vajavad Põldoja sõnul muutuvas ajas kindlasti haridustehnolooge. „IT-juhi osatähtsus väheneb, õpetajad vajavad teistsugust suunajat.”

Hans Põldoja esitluse projekti kohta leiate siit. 
Tiigriõppepäeva fotod leiate siit.

Koolielu
12. detsember 2008