Tartus toimus 1. detsembril informaatikaõpetajate kokkusaamine, kus osalejaid üle 30. Kokkusaamise korraldajaks oli Kaimar Karu, Audentese Erakooli Tartu filiaali arvutiõpetaja. Põhimureks - informaatikaõpetajad on jäetud ebakindlasse seisu. Puudub haridusministeeriumi poolt ette kirjutatud informaatikatundide arv ja ainekava, mis aitaks õpilaste teadmiste taset üleriigiliselt ühtlustada. Tase on aga kooliti väga kõikuv!

Võrreldes 1996. aastal kinnitatud praegu kehtiva riikliku õppekavaga on uues, kinnitamata õppekavas kooliinformaatika suhtes muutunud nii mõndagi. Põhiliselt suhtumine. 1996. aastal kinnitatud riiklikus õppekavas on informaatika valikainete nimekirjas. Infotehnoloogilisi pädevusi õpilastelt ei nõuta. Veel vastu võtmata uue riikliku õppekava eelnõus on võetud suund infotehnoloogia õpetamisele läbiva teemana ehk infotehnoloogiliste pädevuste kujundamine tuleb teiste ainete õpetamisse integreerida. Õpilase infotehnoloogilistele pädevustele on õppekavas palju tähelepanu pööratud. Kool võib informaatikat kui eraldi õppeainet pakkuda valikainena.

Muidugi, tekib küsimus, kuidas omandatakse infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskus, kui selleks pole eraldi õppetunde ette nähtud. Aineõpetajad peaksid oskusi kinnistama, mitte aga arvutikasutamise algteadmisi andma.

Vastakad arvamused ja tegelikkus
Arvutiõpetuse sisu suhtes jagunevad informaatikaõpetajate arvamused suures osas kahte leeri: ühed peavad arvutiõpetuse all silmas arvutiõpetuse tundides praktiliste elementaaroskuste (tekstitöötlus, tabelarvutus, internet) õpetamist ja arendamist kontoritööks vajalikul tasemel. Teised aga leiavad, et elementaaroskuste omandamine ja pädevuste kujundamine infotehnoloogia valdkonnas tuleb integreerida aineõpetusse. On ka väike hulk inimesi, kes soovivad arvutiõpetusele hoopis innovaatilisemalt läheneda, mitte pelgalt arvutikasutamist õpetada.

Tegelikkuses õpetatakse informaatikat integreerituna teiste ainetega vaid vähestes koolides. Tavaliselt kipub arvutiõpetus jääma tõepoolest ainult arvutikäsitsemise oskuste kujundamiseks. Ka õpetamisviisid on kooliti erinevad, toimivad variandid koolivälistest huviringidest kuni eraldi õpetatava õppeaineni. On suurte kogemustega asjatundlikke õpetajaid ja on ka õpetajaid, kes oskavad lihtsalt arvutit kasutada ning valivad õpetamiseks eeskätt selle, mida nad ise enam-vähem valdavad. Kutsega arvutiõpetajaid on vähe. Selle tõttu on õpilaste informaatika-alaste teadmiste tase kooliti väga ebaühtlane. Puuduvad sobilikud õppe- ja ainekavad, mille järgi nii aine- kui arvutiõpetajad saaksid joonduda.

Informaatikaõpetajate koosolekult jäi kõlama mõte, et eelkõige on vaja koolitada tarku arvutikasutajaid, mitte ainult õpetada arvutikasutamise põhioskusi konkreetse kontoritarkvara baasil. Neid oskusi peaks arendama arvutiõpetuse tundides arvutiõpetaja ja kinnistama ning omandatud oskused informaatikapädevusteks viimistlema aineõpetaja.

Riikliku õppekava uues versioonis on fikseeritud konkreetsed informaatika pädevusnõuded põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele. Samuti vajaks informaatika kui õppeaine ka ainekava.

Töö informaatika ainekava kallal jätkub, mis on nii kiiresti arenevas valdkonnas enesestmõistetav. Igal juhul on oodatud  kõik ettepanekud, et leida kooliinformaatika aine jaoks parim lahendus.

Koolielu toimetus