Waldorfkool ehk Steiner-kool sobib igati tänapäevasele lapsele, kui lapsevanematel on usaldust rahuliku ja pisut teistmoodi õppeprotsessi vastu, kinnitavad nii oma lapsele alternatiivkooli valinud kui haridusametnikud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahulik arengukeskkond
Kui Nastasja Pertsjonok hakkas oma tütrele sobivat kooli otsima, oli ta kuulnud mitmesuguseid arvamusi waldorfkooli kohta. Tartu Waldorfkooli esimesse klassi pani ta Mika pärast tugevaid kahtlusi, kuid ometi veendunult. ”Lõpuks jäi sõelale väikeste klassidega alternatiivkool. Ootan koolilt, et see ei annaks mitte ainult faktiteadmisi, vaid paneks paika ka eetilised hoiakud,” põhjendab Nastasja.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Maie Kitsingu sõnul sobib waldorfkool oma loomult lastele, kes vajavad rahulikku arengukeskkonda ja kelle vanemad maldavad oodata lapse õpitulemusi vastavalt noore inimese arengule.

Rõhk protsessil
”12 kooliaasta jooksul teevad noored läbi mitmeid arengu-etappe: kord on tundlikud, siis erilised, siis käitumisraskustega, siis hoolimatud, aga siis sihikindlad, eneseteadlikud, targad,” selgitab Aime Jaagus (47), kes on olnud kaksteist aastat waldorfkooli õpilase lapsevanem ja Tartu Waldorfkooli Seltsi liige. Just lapse arengu eri etappe arvestades on paika pandud ka kooli rütm.

Ei Aime Jaagus ega tema lapsed Triin (15) ja Inga (19) pole koolivalikut kahetsenud: “Waldorfkoolis pole oluline mitte hindamine, vaid õpiprotsess,” kinnitab Triin. Kui vaim on pingest vaba, tulevad ka lõpueksamitel paremad tulemused, on neiu kindel.

Seda, et hinded pole ainuke võimalus noore inimese toimetulekut hinnata, kinnitab ka haridusametnik Maie Kitsing. ”Kuidas need inimesed elus hakkama saavad, näitab tulevik,” ütleb ta.

Teadmised ja tunnetus koos
Õppekavast lähtudes loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda - see on kõikide koolide sarnane eesmärk. Waldorfkooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud.

Kui 1990. aastal tekkisid Eestis esimesed waldorfkoolid, oli rajajate üks ajend rahulolematus toonase koolisüsteemiga. Mõisteti, et lapsed vajavad teistsugust kooli. ”Soome ja Saksamaa kaudu jõudis meieni teadmine waldorfkoolist ja selle võimalustest. Nende aastate jooksul on kõikides eesti koolides tulnud uued õppekavad ja õppemeetodid, aga ka äratundmine, et haridusteel võiks olla palju rohkem valikuid kui vaid võimalus langetada otsus reaal-, humanitaar- või loodussuuna vahel,” räägib Aime Jaagus.

Maie Kitsingu sõnul moodustavad waldorfkoolid riikide haridussüsteemidest väga väikese osa. Nad on esindatud, kuid ei haara enamikku koole.

Kodu peab toetama
Eesti waldorfkoolide rajajate üks eesmärk oli sobitada omavahel nõudmised, mida esitab tänapäeva ühiskond lastele, ja pakutav haridus. ”Ümberringi vaadates on näha, kuidas inimeste töö iseloom muutub. Vajatakse mitmekülgseid teadmisi ja oskusi ning lisaks tuleb need oskused tööle panna mingis rühmas. Töökohale kandideerijalt oodatakse ikka ja jälle ka “head stressitaluvust,” tõdeb Aime Jaagus. Tema sõnul on lapsevanemate vastutus kooli olemasolu ja püsimise eest, sest lapsevanemate tahtel see kool sünnibki,” lisab Aime Jaagus.

Omaette küsimus on, kas lastevanematel on õigus tuua oma laps waldorfkooli, kui nad ise pole valmis kooli õppekava usaldama. “Kõik meie lapsevanemad ei huvitu steiner-pedagoogikast ja kooli õppekavast,” kinnitab Aime Jaagus. Kui kodus on kõhklused, kahtlused ja usaldamatus kooli vastu, on koolielu lapsele keerulisem.

Õppekavad mahuvad raami
Maie Kitsingu sõnul pole Eesti waldorfkoolidel ühist raamõppekava, kuid igas koolis koostatud õppekava järgib riiklikke raamnõudeid ning mahub riiklike ettekirjutuste sisse. ”Põhikooli lõpus peaksid nendel lastel samad õpitulemused olema, mis teistes koolides,” väidab Maie Kitsing.

Aime Jaagus märgib, et waldorfkooli õppekava erineb traditsioonilise kooli õppekavast.

”Mika märkas, et sõbrannal on valmistrükitud töövihikud, tema aga kirjutab oma ülesanded ise,” räägib Nastasja Pertsjonok. Vesteldes veenduti, et ülesanne saab selgemaks, kui kirjutada see läbi. Iga vihik on nagu enda kirjutatud ja kujundatud õpik.

Aime Jaagus mäletab, et paljudele tundusid laste loovust arendavad rõhuasetused mittevajaliku ja kasutu ajaviitena: ”Nüüd vist hakkavad arvamused selles osas muutuma. Viimasel ajal on ju tippärimehedki tellinud kunsti- ja draamakursusi, et olla töös loovamad ja leida uusi lahendusi.”

Waldorfkoolidest veel:
üldisem ülevaade: http://en.wikipedia.org/wiki/Waldorf_School
üks vastaline on: www.waldorfcritics.org  

Waldorfkool
Asutas Rudolf Steiner
•• Waldorfkool/Steiner-kool on üks ja seesama mõiste. Waldorfkooli nimetus viitab esimese kooli asukohale, Steiner-kool suuna algatajale.
•• Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul.
•• Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria sigaretivabriku omaniku E. Molti toetusel.

Eestis 5 waldorfkooli, maailmas 847 waldorfkooli
•• 2002. aastal oli maailmas 847 waldorfkooli, 1087 waldorf-lasteaeda ja 60 õpetajakoolituskeskust.
•• Eestis on 5 waldorfkooli, 5 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar).
•• Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist.

Inkari Lindve
Allikas: Eesti Päevaleht 9. august 2004
www.epl.ee/artikkel_271337.html