| Õpetaja infonurk |
| |
|
| |
 |
| |
|
Krimmi lapsed teavad vanasõnu ja Lennart Merit / Lisatud 24.05.2006
|
| Kui Krimmis Aleksandrovka keskkooli eesti keele kabinetis
järjekordne tund algab, käib tahvli peal kirjade järgi usin töötegemine: «Ma
pühin põrandat. Ma kastan lilli. Ma koristan tuba.» |
| |
|
Trükisoojad sõnastikud aitavad kahes keeles tarkust koguda / Lisatud 31.01.2006
|
| Kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuse termineid kokku korjata on paras pähkel.
Need vene keelde panna ja põhikoolilastele arusaadavaks selgitada veel raskem.
Ent mitte võimatu, kirjutab Tartu Postimees. |
| |
|
Kaks lugu sellest, kuidas narvalannad eesti keele selgeks said / Lisatud 31.05.2005
|
| Irina Tokareva: 28. mail 2005 Narvas toimunud
integratsiooni sihtasutuse korraldataval perepäeval "Interfest 2005" tehti
kokkuvõtteid konkursist „Kuidas ma eesti keelt õppisin“ ning avaldati tunnustust
osalejatele, kelle seas oli küllaltki palju narvalasi. Tee eesti keele juurde
algas igaühel eri moodi. |
| |
|
Vene lapsed pingutavad eesti koolis õppides topelt / Lisatud 12.05.2005
|
| Silja Joon: Pärnu eesti koolides õppivad vene
perekondadest lapsed on tavapärasest andekamad ning nad loodavad, et hea
keeleoskus avab neile tulevikus paremad võimalused. Jelena Trifonova õpib
Koidula gümnaasiumi põhikooli lõpuklassis, tema õde Tatjana üheteistkümnendas.
Jelena ja Tatjana on rahvuselt venelased ning nende kodune keel on vene keel. |
| |
|
Keelekümbluskoolide põhimure on sobivate õpetajate leidmine / Lisatud 28.03.2005
|
| Sirle Sommer-Kalda: Keelekümblusprogrammis osalevate
laste arv on kasvanud viie aastaga 134-lt 1650ni, kuid pädevate õpetajate
leidmine on programmi laienemisel tõeline pähkel, selgus värskest uuringust. |
| |
|
"Kakskeelne haridus vajab lahtirääkimist" / Lisatud 27.01.2005
|
| Sirle Sommer-Kalda: Haridus- ja teadusministeeriumi
muukeelse hariduse nõunik Maie Soll räägib Põhjarannikule, millised järeldused
teeb ministeerium TNS Emori värskest uuringust, mis selgitas välja vene
koolijuhtide ja õpetajate suhtumise kakskeelsesse haridusse ning 2007. aastaks
kavandatud reformi, mille kohaselt toimuks venekeelses gümnaasiumiosas üleminek
osalisele eestikeelsele õppele. |
| |
|
Uusimmigrantide lapsed eesti hariduses / Lisatud 24.01.2005
|
| Maie Soll, Marika Flaur: Kui tahame, et maailm oleks meile avatud, peame ka
ise avatud olema. HTM-i andmetel õpib juba praegu eesti koolides ligi viis tuhat
õpilast, kelle kodune keel ei ole eesti ega vene keel. Neist umbes kakssada on
Eestis elanud vähem kui kolm aastat. Koole, kus sellised lapsed õpivad, on üle
Eesti rohkem kui 120. |
| |
|
Noored peavad Eesti kodaniku staatusest väga lugu / Lisatud 02.11.2004
|
| Silja Joon: Reedel, 29. oktoobril sooritas 24 õpilast Pärnu Vene
gümnaasiumis Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, mis
esimest korda tehti koolis. |
| |
|
Keeleõppenukkudele tuleb kevadeks lisa / Lisatud 24.07.2002
|
| Paarkümmend mittetulundusühenduse Jaaka klubi mamslit
Loksalt Kurtnani hakkavad nukutoorikuid valmistama, sest Euroopa Liidu Phare
Eesti Keele Õppeprogramm otsustas toetada Jaaka klubi projekti “Eesti keele õpe
loova tegevuse läbi”. |
| |
|
Eestivenelaste keeleoskuse trendid / Lisatud 06.06.2002
|
| Ivi Proos, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut: Paremini oskavad eesti keelt
Eesti kodakondsusega muulased. Siiski on ka nende seas 6-10% umbkeelseid ehk
inimesi, kes ei oska eesti keeles lugeda, ei suuda suhelda ega saada aru
eestikeelsest suulisest kõnest. |
| |
|
Keeleoskuse tase või kategooria / Lisatud 28.03.2002
|
| Krista Kerge, TPÜ ja Õigusinstituudi õppejõud:
Riigikeele oskuse standardsete tasemete seadustamiseni jõudis taasiseseisvunud
Eesti alles veebruaris 1999. Kuigi riik ei ole nende juurutamist saanud toetada
kaugeltki võrdsuures mahus Euroopa Liidu PHARE ja mõne teisegi
organisatsiooniga, näitab nendeni viinud koostöö lugupidavat suhtumist Eesti
tööõiguslikesse inimestesse. |
| |
|
Narva õpilased käisid Kääpas eesti keelt proovimas / Lisatud 04.03.2002
|
| 2.-6. jaanuaril 2002 käis 24 Narva 6. keskkooli
õpilast Kääpa põhikoolis eesti keele laagris. Kääpa kool viib koolivaheajal läbi
keeleõppelaagreid Narva õpilastele 1999. aasta suvest, praegune vahetus oli
kaheksas. |
| |
|
Kolm aastat hiljem: täiendusi vene kooli eesti keele õpetajate koolitamise problemaatikale / Lisatud 19.11.2001
|
| Vene kooli eesti keele õpetajate süstemaatiline täiendus- ja ümberõpe algas
1980. aastate lõpus. Enne seda oli eesti keel olnud õppeaine, mida koolides küll
formaalselt õpetati, kuid mille õpetamise kvaliteedi vastu keegi huvi ei
tundnud. |
| |
| |
| Arhiiv |
|
