| Õpetaja infonurk |
| |
|
| |
 |
| |
|
GeoGebra – õigel ajal õiges kohas / Lisatud 02.12.2009
|
| Maailmas on palju erinevaid programme, osa neist saab tuntuks ja
populaarseks, suurem osa jääb aga varjule. Päris sageli juhtub, et populaarseks
ei osutu üldse kõige parem kõikidest vastavat laadi programmidest, vaid hoopis
see, mis on õigel ajal õiges kohas. (Eks see ole inimestegagi samamoodi.) Nii
võib ka dünaamilise geomeetria programmidest välja tuua päris mitu, mis on
GeoGebrast mõneski osas võimsamad või paremad. Siiski on viimasel ajal just GeoGebra maailmas kõige populaarsem
dünaamilise geomeetria programm, kirjutab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse
instituudi tarkvarasüsteemide lektor Eno Tõnisson. |
| |
|
GeoGebrast ja dünaamilistest slaididest / Lisatud 28.11.2008
|
| Soovisin kolm aastat tagasi oma magistritööga alustades leida teemat, millest
oleks praktilist kasu nii mulle kui ka teistele. Koos juhendajate Tiit Lepmanni
ja Eno Tõnissoniga otsustasime, et minu töö eesmärgiks saab dünaamiliste
visuaalsete näitevahendite loomine mõne geomeetria teema õpetamiseks. Järgmise
sammuna hakkasin uurima, millise tarkvara põhjal võiks neid näitevahendeid teha.
TÜ doktorandi Maksim Ivanovi vihje abil jõudsin koolitarkvaraprogrammini
GeoGebra, kirjutab Tartu Ülikooli õppejõud Jane Albre. |
| |
|
Matemaatikaõpetajate kogukond pole uus nähtus / Lisatud 27.11.2008
|
| Mina mäletan matemaatikaõpetajate kogukonda juba sellest ajast, kui ise olin
alles õpilane. Meenub kooliajast, et matemaatikaõpetajad kogunesid ühistele
nõupidamistele arutamaks matemaatika õpetamise edusamme ja probleeme, neid
kogunemisi nimetatakse nüüdki matemaatikaõpetajate päevadeks. Mäletan veel, et
„Õpetajate Lehes” kirjutati matemaatikaõpetajate suvistest üritustest, toimusid
erinevate rajoonide või vabariiklikud õpetajate suvised koosolekud, kirjutab
Laine Aluoja, Türi Gümnaasiumi õpetaja, üks matemaatikaõpetajate virtuaalse
kogukonna asutajatest. |
| |
|
IKT vahendite kasutamise plussidest ja ohtudest matemaatikatundides / Lisatud 20.11.2008
|
| Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate keskel
sai tolleaegne Pedagoogiline Instituut, mille tudeng ma parajasti olin, kaks
tolle aja kohta väga head arvutit. Kuna neid arvuteid kasutati arvutuskeskuses
tõsise töö tegemiseks, siis tudengina sain oma toimetamisi teha öisel ajal.
Sellise öötöö tulemusena kirjutasin ka oma diplomitöö teemal „Füüsika
ülesannete genereerimine arvutil Iskra-226“, meenutab Loo Keskkooli
matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa arvutitega töötamise algusaegu. |
| |
|
Õpilaste motiveerimine, õppemeetodite valiku olulisus / Lisatud 19.11.2008
|
| „Leian, et iga kuu portaalis mingile ainele pühendada, on
suurepärane idee. November on minu aine - matemaatika päralt,” kirjutab Tartu
Erakooli õpetaja Malle Saks. „Olen hoolega lugenud kõiki siiani ilmunud
kirjutisi, võin selle põhjal öelda, et kindlasti ei ole mina nii palju
arvutitega sina peal kui eelkirjutajad.” Siiski on 25 aastat
matemaatikaõpetajana töötanud Saksal piisavalt kogemusi, mida teistega jagada.
Praegu töötab Saks Tartu Erakoolis ja õpetab 4.-9. klassi õpilasi. |
| |
|
Tiigrimatemaatika 2008 / Lisatud 17.11.2008
|
| Eesti koolides on matemaatika õpetamisel kasutatud
arvuteid kümmekond aastat. Meil on olemas täiesti arvestatav tarkvara komplekt,
on õpetajad, kes regulaarselt õppetöös arvuteid kasutavad. Kõigis koolides ja
paljudes kodudes on õpilastel ja õpetajatel juurdepääs arvutile ja internetile.
Siin-seal võib leida ka töölehti ja muid vajalikke õppematerjale. Et arvutite
kasutamine koolimatemaatikas on väga mitmetahuline valdkond, kus arendamist
vajavad mitmed suunad, käivitas Tiigrihüppe Sihtasutus käesoleva aasta
veebruaris projekti Tiigrimatemaatika
2008,
kirjutab Tiigrimatemaatika projekti
juht Sirje Pihlap. |
| |
|
IKT kasutamine matemaatika õpetamisel / Lisatud 10.11.2008
|
| Kõige esimesed katsetused arvuti kasutamises matemaatika
õpetamisel jäävad aega, mil alustasin arvutiõpetuse tundide andmisega (umbes 10
aastat tagasi). Mu eesmärk oli õpilastele selgeks teha, et arvuti on eelkõige
töövahend, mitte mänguasi, ning kõikide arvutialaste oskuste andmise püüdsin
siduda igapäevase õppetööga. Sageli tuligi leida praktiline ülesanne oma
erialalt – matemaatikast, kirjutab Tõrva
Gümnaasiumi
matemaatikaõpetaja Malve
Zimmermann. |
| |
|
Matemaatika on mõnus?! / Lisatud 04.11.2008
|
| Kui Koolielust pöörduti minu poole palvega kirjutada
matemaatika teemakuud sissejuhatav innustav artikkel "Matemaatika on mõnus",
siis esimese hooga tahtsin eitavalt vastata - niigi on palju tegemist ja paljud
asjad pooleli. Aga teise hooga olin nõus. Nimelt puudutasid suunavad küsimused
(jätsin need artiklisse alles) teemasid, mis on mulle olulised. Küsimused olid
ühelt poolt küllaltki isikukesksed, mistõttu on vastused seega tahes-tahtmata
subjektiivsed ja - nagu on moodne öelda - ei pruugi ühtida tööandja ja ka paljude
teiste arvamustega. Julgesti võib lugeja paar esimest isikukesksemat küsimust
vahele jätta ja leida ehk rohkem kaasamõtlemist pakkuvat loo tagumisest
poolest. |
| |
|
Reaalkooli poiss korjas Kreekas aineolümpiaadidelt kaks medalit / Lisatud 13.10.2004
|
| Marika Raiski: Tänavu esindas rahvusvahelistel
olümpiaadidel Eestit 31 noore seas Tallinna Reaalkooli õpilane Jaan Vajakas, kes
tõi matemaatika ja informaatika vallas koju pronks- ja hõbemedali. Ühe õpetaja
sõnul pole Jaan pärit meie planeedilt – selleks on ta liiga andekas. |
| |
|
Käitumismatemaatika / Lisatud 08.09.2004
|
| Mare Leino: Õpetajate täienduskoolituses üle kümne aasta
tegutsenuna olen pedagoogidelt mõndagi õppinud ka ise. On muresid, mis korduvad
kursuselt kursusele. |
| |
|
Pranglijad klõpsivad võidu peast arvutades käsi valusaks / Lisatud 22.04.2004
|
| Anneli Aasmäe: Aga ohe on üks rõõmsamaid, mille ta
kunagi kuuldavale on toonud. Sest esiteks on Mölder üheteistaastase Marje ja
kümnese Harri arvutiäärse tegevusega üpris rahul. «Ning õnneks käivad nad üsna
tihti jalgrattaga sõitmas,» lisab ta teise põhjenduse. |
| |
|
Õpetamise õpetaja / Lisatud 28.11.2003
|
| Krister Kivi: Elupõline matemaatikapedagoog leidis
vanuigi tunnustust USAs. |
| |
|
Miksikeses küsivad Kadrina õpetajad / Lisatud 17.11.2003
|
| Aivi Pargi: Kadrina Keskkooli algklassiõpetajad Mare
Kütt, Piret Rusalepp ja Lemme Sulaoja koostavad haridusportaali Miksike
vahendusel kõikidele Eesti lastele online-kontrolltöid. |
| |
|
Kas me sellist koolimatemaatikat soovisimegi? / Lisatud 10.02.2003
|
| Tiit Lepmann, TÜ matemaatika didaktika dotsent: Parafraseerides küsimuse
Kas me sellist Eestit soovisimegi? koolimatemaatika konteksti, on sobiv aeg
küsida Kas me sellist koolimatemaatikat soovisimegi? On selge, et nii raskele,
lisaks veel meie-vormis püstitatud küsimusele, ei saa vastust anda vaid üks
inimene. Vastus peaks selguma ühisarutelus. Et selline arutelu tekiks, on aga
vaja mõttes veel kord senitehtu läbi käia. Teha enesele selgeks, millised on
Eesti taasiseseisvusperioodil toimunud olulisemad muutused koolimatemaatikas.
Mida head ja mida halba on need endaga kaasa toonud? |
| |
|
Eestil tuleb käivitada oma LUMA-projekt / Lisatud 10.02.2003
|
| Tõnu Tõnso: Nõukogude industriaalühiskonnas peeti reaalainete ja
matemaatika õpetamist väga tähtsaks, neil ainetel oli õppekavas vääriline koht.
|
| |
|
Põhikooli matemaatika lõpueksam 2002 / Lisatud 20.11.2002
|
| Aksel Telgmaa: Käesoleval aastal tellisid koolid eksamikeskuselt 13 428
eesti- ja 6332 venekeelset eksamitööd. Koolides hinnatud tööde analüüsimiseks
moodustatud valimis on 1389 eestikeelset (47 kooli) ja 736 venekeelset (19
kooli), kokku 2125 tööd. Alljärgnev lühikokkuvõte tugineb eksamikeskuses tehtud
statistilisele andmetöötlusele ning valimis olevate eksamitööde läbivaatamise
tulemustele. Eeldan, et kirjutise lugejal on alljärgnevast parema ülevaate
saamiseks käepärast ka eksamitöö tekstid. |
| |
|
Üheteist riigi õpilased ragistasid Tartus matemaatikaga ajusid / Lisatud 04.11.2002
|
| Anu Mõistlik: Laupäeval istusid 11 riigi kooliõpilased
Hugo Treffneri gümnaasiumis ja ragistasid võidu ajusid matemaatikaülesannete
kallal, millega tavaprogrammi järgi õppiv noor jääks tõsiselt kimpu. |
| |
|
Matemaatikatundide hulk kuivas koolides kokku / Lisatud 14.10.2002
|
| 1980. aastate lõpul käis laps üheksa klassi jooksul sama paljudes
matemaatikatundides kui tänane noor inimene 12 kooliaasta jooksul. Arvutage
välja, kui palju tihedamaks tuleb õppekava suruda, et õpilane ei jääks
rumalamaks. |
| |
|
Matemaatika üleriigiline tasemetöö 6. klassis / Lisatud 09.10.2002
|
| Hannes Jukk, matemaatika ainenõukogu liige, TÜ matemaatika didaktika
õppetooli assistent: 6. klassi matemaatika üleriigiline tasemetöö oli
15. mail. Valdav osa tasemetöö ülesannetest koostati 6. klassis õpitud materjali
põhjal, kuid oli ka küsimusi varasemates klassides läbitu kohta. Tasemetööde
analüüs põhineb 39 eesti ja 27 vene õppekeelega kooli, kokku 753 poisi ja 696
tüdruku tööl. |
| |
|
Matemaatika üleriigiline tasemetöö 3. klassis / Lisatud 09.10.2002
|
| Kalju Kaasik, Tartu Õpetajate Seminari kauaaegne õpetaja: 3. klassi
matemaatika üleriigiline tasemetöö oli 8. mail. Töö keskmist hinnet (4,0),
sooritamise kvaliteeti (häid ja väga häid hindeid oli 76,1%) ning üldist edukuse
protsenti (93,7%) tuleb lugeda igati heaks tulemuseks. See lubab taas väita, et
matemaatika ainekava on põhikooli esimese astme lõpuks suhteliselt hästi
omandatud. |
| |
|
Mõtelda on mõnus / Lisatud 17.06.2002
|
| Matemaatika riigieksam gümnaasiumile on saanud viieaastaseks ja selle ajaga
kogunud nii pooldajaid kui vastaseid, näidanud nii sisukust kui ka
vajakajäämisi. |
| |
|
Superraalid pisikestes peades / Lisatud 09.04.2002
|
| Kaarel Kaas: Uskumatu, ent tõsi – Prangli
koolist alguse saanud peastarvutamise võistluse finalistid liidavad-korrutavad
kiiremini kui arvuti. |
| |
|
Põhikooli matemaatika lõpueksam 2001. a / Lisatud 31.01.2002
|
Matemaatika lõpueksami peamised eesmärgid olid
– kontrollida matemaatika
riikliku õppekavaga määratletud õpitulemuste saavutatust;
– ühtlustada
eksamitööde hindamiseks antud soovituste kaudu hindamise aluseid
matemaatikas. |
| |
|
Kergem matemaatika! / Lisatud 08.01.2002
|
| Kujuta ette maailma ilma
matemaatikata – meil ei oleks internetti, arvuteid, autosid, ja keegi ei teaks,
et maakera on ümmargune! Matemaatika teeb meie elu paremaks väga mitmel moel,
aga mitte kõik õpilased ei mõista, kuidas. Uued tehnoloogiad annavad õpetajatele
võimaluse motiveerida õpilasi matemaatikat õppima. |
| |
|
Paranda läbi mängu oma matemaatilisi teadmisi / Lisatud 08.01.2002
|
| Matemaatika õppimine võib olla lahe!
Internet on tohutu mängumaa, kust leiab palju interaktiivseid numbritel-põhinevaid
mänge. Siit leiate lõbusaid meetodeid oma oskuste parandamiseks. |
| |
|
Tootmisõpetusest peastintegreerimiseni / Lisatud 03.12.2001
|
| Kümme päeva tagasi kutsus HTG direktor Ott Ojaveer
oma kabinetti kokku vestlusringi, et heita pilk süvaklasside ajaloole. Juttu
ajasid kooli direktor aastail 1956–1970 Allan Liim, matemaatikaklassi esimene
õpetaja Olaf Prinits, praegune matemaatikaõpetaja Hele Kiisel ja õppealajuhataja
Aime Punga. |
| |
|
Uus õppekava ja muutused matemaatikaõpetajate tööstiilis / Lisatud 14.11.2001
|
Lea Lepmann, Tartu Ülikool
Üleminek uuele
õppekavale on meie kooli toonud ja toomas olulisi muutusi. Juurutatav õppekava
annab õpetajale märksa enam vabadust õpetuse eesmärkide püstitamisel ja sisu
valikul, samuti oma tööstiili kujundamisel. Kohati liiga teaduskeskne ja kõigile
õpilastele ühtmoodi kohustuslik matemaatikakursus on asendunud uute, õpilasele
palju rohkem valikuid võimaldavate kursustega. Uus õppekava asetab hariduse ette
üldisemalt ja ka matemaatikaõpetuse ette mõnevõrra teised eesmärgid kui seda
tegi eelmine õppekava. Praeguses õppekavas on põhirõhk asetatud pigem õpilase
üldiste kognitiivsete võimete arendamisele kui teadmistekesksele õpetusele.
|
| |
|
Põhikooli matemaatika riigieksam – probleeme ja lahendusi / Lisatud 14.11.2001
|
| Allar Veelmaa, Pärnu Niidupargi Gümnaasium. Eksam – kellele ja
milleks? |
| |
|
Kuhu läheb koolimatemaatika? / Lisatud 14.11.2001
|
| “Kas matemaatika pole enam kellelegi südamelähedane?” Nõnda küsib koolivend,
tuntud koolmeister Aavo Lind (ÕpL, 14.04.). “Matemaatikutel pole enam kuhugi
taganeda,” konstateerib mu endine üliõpilane, nüüdne autor ja kirjastaja
Tõnu Tõnso (ÕpL, 7.04.). Need on ärevaks tegevad lausungid. Matemaatika
programmi (nüüd ainekava) tegemisele lähedal seisnud isikuna otsustasin teha
tagasihoidliku võrdleva analüüsi: kus me olime ja kuhu oleme jõudnud? |
| |
|
Eesti koolide kaheksandate klasside õpilaste oskused ja nende muutumine matemaatikas / Lisatud 14.11.2001
|
Eesti koolide kaheksandate klasside õpilaste oskused ja
nende muutumine matemaatikas (Kassex-Eesti projekti teise aasta
tulemused)
Margit Nerman, Jüri
Afanasjev, Tartu Ülikool |
| |
|
Matemaatikatundide arv ning õpetajate suhtumine õpikutesse ja õppekavadesse / Lisatud 05.11.2001
|
Jüri Afanasjev, Tartu Ülikool
1.1. Matemaatikatundide arvust
gümnaasiumiklassides |
| |
|
Matemaatika õpetamisest gümnaasiumis / Lisatud 05.11.2001
|
Aita Raudsepp, Tartu Kommertsgümnaasium
Matemaatika õpetamine on viimasel ajal tekitanud piisavalt
vaidlusi, nii õppekava sisu, õpetamise ja ka riigieksamite poolelt. Jälgides
pikka aega matemaatika õpetamise eesmärke, siis ikka domineerivad ühed ja samad
eesmärgid. Nendeks kõige põhilisemateks eesmärkideks on riiklikus õppekavas
märgitud:
1. õpilaste loogilise mõtlemise arendamine,
2. õpilaste vaimsete võimete igakülgne arendamine, loova ja arenguvõimelise isiksuse kujundamine. |
| |
|
Tehnika õppimisest ja õpetamisest üldhariduskoolis / Lisatud 05.11.2001
|
| Jaak Umborg, Tallinna Pedagoogikaülikool:
Sellest, millist osatähtsust osutatakse reaalainetele meie üldhariduskooli uues
õppekavas, on sõltuvuses ka meie riigi majanduslik ja sotsiaalne areng.
Lähiajaloos oleme olnud mitmel juhul tunnistajaks, kus mingi valdkonna
ideoloogia muutub ühest äärmusest teise. |
| |
|
Võimekas õpilane tavakoolis - 35 aastat täppisteaduste kooli Tartu Ülikoolis / Lisatud 05.11.2001
|
Viire Sepp, Tartu Ülikool
Tartu (Riikliku) Ülikooli
matemaatikud alustasid teaduskonna järelkasvu silmas pidades 1964/65.õ.-a
ettevalmistusi matemaatikast huvitatud noortele kaugõppekooli ellukutsumiseks.
Idee selle loomiseks saadi Moskva Lomonossovi-nimelise Riikliku Ülikooli juures
selleks ajaks juba 2 aastat töötanud kaugõppekoolist, mille eesmärgiks oli
avastada matemaatikas andekaid noori, süvendada nende huvi matemaatika vastu ja
tõsta keskkooliõpilaste (eriti maakoolides ja väikeste linnade keskkoolides) matemaatika-alast taset. |
| |
|
Eesti Matemaatika Seltsi õppekavade alternatiivkomisjoni arvamus / Lisatud 05.11.2001
|
Mati Tombak, Tartu Ülikool
Eesti
Matemaatika Selts (EMS) ühendab umbes 400 matemaatikut. Neist 180, peamiselt
matemaatikaõpetajad, moodustavad koolimatemaatika sektsiooni ning 150 liiget on
ühendunud Vene Õppekeelega Koolide Matemaatikaõpetajate Assotsiatsiooni, mis
omakorda on EMS-i kollektiivliige. Ülejäänud 80 EMS liiget on peamiselt
ülikoolide õppejõud ja teadurid. Esitatud andmed peaksid kinnitama EMS teatavat
kompetentsi matemaatika õppekavade küsimuses. |
| |
|
Matemaatika õpetamise iseärasusi infoajastul / Lisatud 05.11.2001
|
Rein Kolde, Anti Teepere, Tallinna Pedagoogikaülikool.
Koolimatemaatika viimasel aastakümnel |
| |
|
Rahvusvaheliste olümpiaadide kohast matemaatilises hariduses / Lisatud 05.11.2001
|
Elts Abel, Tartu Ülikool
Ajalooline taust. Korralised matemaatikaülesannete
lahendamise võistlused koolinoortele said alguse 19. sajandi viimasel kümnendil
Euroopa riikides, eelkõige Ungaris ja Rumeenias, peamiselt täppisteadlaste
ühenduste (seltside) initsiatiivil. Täiesti uus ajajärk taoliste võistluste
ajaloos algas pärast Teist Maailmasõda, kui 1959. aastal korraldati esimene
Rahvusvaheline Matemaatika Olümpiaad (International Mathematical Olympiad),
milles osalesid seitsme (nn. “sotsialismileeri” kuuluva) Euroopa riigi
koolinoorte esindused. |
| |
|
Erinevad kogukonnad, erinevad platvormid üleminekul uuele õppekavale matemaatikas / Lisatud 05.11.2001
|
| Erinevad kogukonnad, erinevad platvormid üleminekul uuele
õppekavale matemaatikas |
| |
|
Matemaatika ainekava infotehnoloogia võimalustest lähtuvalt ehk Kas õpilane peab oskama lahendada ruutvõrrandit? / Lisatud 05.11.2001
|
Matemaatika ainekava infotehnoloogia võimalustest lähtuvalt
ehk Kas
õpilane peab oskama lahendada ruutvõrrandit? |
| |
|
Kooli õppekavade ülekoormatusest / Lisatud 05.11.2001
|
| Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade ülekoormatus on tõsine probleem, selles
on veendunud enamik õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid. Sellest on korduvalt
kirjutatud ka “Õpetajate Lehes”, kõige veenvamalt tegi seda Ago Künnap (vt ÕpL,
Kasvatus ja kool, 3.12.99). Lugedes Tartu Ülikooli õppekava arendustalituse
ainekavade tööversioone (vt http://www.ut.ee/ curriculum/Sisu/teine_leht.html),
jääb mulje, et ainsad, kes probleemi tõsiselt ei võta, on õppekavade koostajad.
Järgnev kirjutis väljendab Eesti Matemaatika Seltsi seisukohti õppekavade
küsimuses. |
| |
|
Miljonilised autasud matemaatikas / Lisatud 05.11.2001
|
| Kas olete kuulnud, et lisaks spordile ja "narkoärile" võib ka teaduses teenida
miljoneid dollareid? Ja veel sellisel teadusalal nagu matemaatika, mis paljudele
on juba kooliajast valmistanud tõsist peavalu. |
| |
| |
| Arhiiv |
|
