Valdo Einmann: Eesti ja Vene teadlased on Peipsi järve seisundi asjus eri meelt: Eesti peab järve seisundit murettekitavaks, Vene pool rahuldavaks. Teadlased püüavad ühist keelt leida.

Peipsi järve veeressursi ühist majandamist on viimase viie aasta jooksul korraldanud Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon.

Tallinnas hotellis Central peetud Eesti ja Venemaa teadlaste läbirääkimistel püüti ühisele seisukohale jõuda Peipsi järve seisundi suhtes.

“Meid teeb murelikuks viimastel aastatel järve vees mõõdetud lämmastiku ja fosfori sisalduse suhe, mis viitab eutrofeerumisele,” lausus Eesti seiretöörühma juht Karin Pachel.

Venelased peavad rahuldavaks
Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni esimees Harry Liiv ütles Virumaa Teatajale, et Vene pool hindas läbirääkimistel Suur-Peipsi seisundit rahuldavaks, Pihkva järve oma kehvaks.

“Seda mõistavad nad küll, et just Pihkva järvega on suuremaid probleeme, ja eriti seda, mis puudutab vee fosforisisaldust,” lausus Liiv.

Venelased kinnitavad, et reostuspunktid pole neile päris selged ja nad tahaksid täpsemaid uurimisandmeid. Lepiti kokku, et jätkatakse ühiseid uuringuid ja suvel korraldatakse järvele suurem ühisekspeditsioon. Euroopa Liidu toel on nii Eesti kui ka Vene poolel hulgaliselt kavu, mille eesmärk on kaasa aidata järve hea seisundi taastamisele.

Harry Liiv kinnitas, et tema teeb keskkonnaministeeriumi asekantslerina kõik, et Peipsi järve uuringuid ja seisundi parandamist rahaliselt kindlustada.

Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv ning alates 1. maist EL-i suurim piiriveekogu. Veeseisundi parandamine on Eestile Euroopa Liidu liikmesriigina selge kohustus, mis ei ole suunatud mitte ainult keskkonnaeesmärkide täitmiseks, vaid kogu Peipsi regiooni edendamiseks.

Peipsi järv sisaldab mõistatusi
Mustvees tegutseva Tiirikoja Järvejaama juhataja Oleg Ogulov ütles, et kuumadel, põuastel suvedel on täheldatud kalade massilist suremist. Nii oli see 2002. aasta suvel, mil hukkus tohutult just kiiska.

Ogulov selgitas, et neile pole kalade hukkumise põhjused päris selged: keemilisi analüüse nemad ei tee, vaid saadavad proovid Tartusse. Vee hapnikusisaldusel polnud viga, need näidud polnud 2002. a hullud.

2003. aasta suvel olid need näidud nigelamad, kuid kalade massilist hukkumist ei täheldatud.

Nii et Peipsi sisaldab endas mõistatusi ja annab teadlastele jätkuvalt uurimisainet.

Järvejaamas tehakse vaatlusi järve jääkatte paksuse, veetemperatuuri ja hapnikusisalduse kohta.

Jääkatte paksust käiakse järvel mõõtmas jää piisava kandejõu korral roomikautoga 25 kilomeetri kaugusel kaldast Eesti-Vene piiri lähedal. Hetkel on jääkatte paksus järvel 15 kuni 30 sentimeetrit.

Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarikas. Ühtekokku leidub Peipsi-Pihkva järves 37 kalaliiki. Põhilised püügikalad on Peipsi tint, ahven, koha, särg, latikas, haug, Peipsi siig ja rääbis. Rääbisepüük on selle varude vähesuse tõttu olnud viimastel aastatel keelatud.

PIIRIJÄRV: Peipsi-Pihkva järv Eesti ja Venemaa piiril (3555 ruutkilomeetrit veeseisul 30 meetrit üle merepinna, meeter kõrgema veeseisu puhul on järv kümneid ruutkilomeetreid suurem) on Euroopas suuruselt neljandal ja maailmas 53. kohal. Vesi vahetub järves ligikaudu kahe aasta jooksul. Eestil ja Venemaal on Suur-Peipsil ja Lämmijärvel 125 kilomeetrit ühist riigipiiri. Allikas: Eesti Entsüklopeedia

Allikas: Virumaa Teataja Lisatud 26. jaanuaril 2004
www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=15213&nu
mber=613