Henrik Ilves: Sülearvutite hindade langus on need paari viimase aasta jooksul muutnud luksuskaubast keskmisele inimesele kättesaadavaks tarbeesemeks.

Tootjate hinnangul kasvas sülearvutite müük Eestis mullu peaaegu kaks korda, samuti suurenes nende osakaal kogu arvutiturul. Põhjust selleks pole keeruline leida: sülearvuti maksumus on mõne aastaga kukkunud kaks korda. Kui veel paar aastat tagasi tuli sülearvuti ehk laptop’i ostmiseks rahakotti pista vähemalt 25 000 krooni, siis praegu saab odavamat sorti brändimasina kätte vaid natuke rohkem kui kümne tuhandega.

Lauaarvuti jääb odavamaks
Viljandi K-Arvutisalongi müügimees Margo Luht ütles, et sülearvutite vastu tunnevad praegu huvi nii üliõpilased kui vanemad inimesed. «Ostetakse igasuguses hinnaklassis masinaid, kuid üldjuhul eelistatakse umbes 15 000-krooniseid sülearvuteid,» lausus ta.

Sülearvutite hinnalangus Eestis on olnud tingitud trendidest maailmaturul. «Sülearvutites kasutatavad komponendid on nüüd läinud masstootmisse, suurenenud mahud toovad aga alati kaasa hinnalanguse,» ütles IBM Eesti jaemüügijuht Jüri Joonsaare.

Teist põhjust, miks sülearvutid üha rohkem populaarsust koguvad, tuleb Joonsaare sõnul otsida aga siitsamast Eestist. «Traadita interneti levialasid tuli mullu juurde ning see avardas märgatavalt sülearvutite kasutusvõimalusi,» lausus ta.

Joonsaare teada suureneb sülearvutite kasutamine nii kodudes ja erafirmades kui ka riigiasutustes. «Ma ei imestaks sugugi, kui mõne aja pärast kasutataks töökohtadel sülearvuteid rohkem kui tavalisi. Tööandjatele on see kasulik, sest sülearvutiga alluvalt saab kätte märksa rohkem töötunde. Kui mitte muud, siis töökirju loetakse kodus ikkagi,» kõneles Joonsaar.

Seda, et sülearvutite hinnad samasuguste tehniliste näitajatega lauaarvutitele järele jõuavad, siiski oodata ei tasu. «Sülearvutites kasutatakse väiksemaid detaile, pisemate asjade tootmine on aga alati kallim,» selgitas Joonsaar.

Valiku tegemine on keerulisem
Teiseks ei saa sülearvutite valmistamisel Joonsaare sõnul kasutada näiteks odavat plastmassi, kest peab olema vastupidav ning kerge. «Korpuste valmistamisel kasutatakse ka titaani, mis on äärmiselt hinnaline metall,» lausus ta.

Poodides või internetis sülearvutite hindu uurides läheb vaja üsna palju mõttetööd, sest lisaks tehnilistele näitajatele mängivad laptop’i puhul olulist rolli kaal ning aku tööaeg. Kui riistapuud tuleb ikka päevast päeva enesega kaasas tassida, saab ühestki lisakilost tuntav koorem. Praegu jääb uute sülearvutite kaal tavaliselt kahe ning kolme ja poole kilo vahele.

Arvutipoodides pakutav valik on suur, müügil on nii Eestis toodetud kui maailmakuulsaid kaubamärke kandvaid sülearvuteid. «Tehnilistes näitajates erinevusi ei ole, sest arvutikomponendid saavad tootjad tegelikult ikka ühest ja samast kohast. Vahe on kasutatavates materjalides, mis mõjutavad arvuti vastupidavust,» sõnas Jüri Joonsaar.

Arvutit ostes tasub tähele panna sedagi, et suurem protsessori taktsageduse näit ei pruugi automaatselt tähendada võimsamat tööriista, sest uuema põlvkonna komponentide jõudlus on suurem.

Igaühele ei sobi
Statsionaarsete raalidega võrreldes on sülearvuti suurimaks erinevuseks hiire puudumine, kursorit saab liigutada puuteplaadi või hoova abil. Kellele see harjumatu tundub, saab tänapäevaste sülearvutitega ühendada siiski ka tavalise hiire, samuti saab pildi suunata tavalisse arvutimonitori.

Sellest hoolimata ei suuda sülearvutid siiski rahuldada kõikide kasutajate soove, näiteks mängufriikide omi. Ehkki sülearvutite protsessorid ja videokaardid on suutelised 3D-pilti edastama, jääb ka kõige kallim laptop tehnilistelt näitajatelt viimase sõna lauaarvutitest siiski paar sammu taha. Seepärast tuleks sülearvuti ostu kaaludes uurida pigem aasta tagasi välja tulnud mänge kui mõelda varsti müügiletulevate peale.

Arvestada tuleks sellegagi, et arvutikomponentide kiiremate vastu vahetamine, mida tõsisem mängur kohustuslikus korras vähemalt korra aastas oma lauaarvutis teeb, on sülearvutite puhul üldjuhul võimatu.

Nimelt kipuvad neis protsessor ja videokaart olema integreeritud ehk emaplaadile tinutatud. Jõuvõtted nende vahetamiseks tähendavad suure tõenäosusega masina eksistentsile kriipsu peale tõmbamist.

Ka töökohtades ei ole kaasaskantav arvuti alati sobivaim lahendus.

«Seda, et lauaarvutid päris ära kaovad, ma ei usu. Üks nõrk koht sülearvutite juures on kahtlemata meelelahutus, kuid lauaarvutid jäävad alles terminali tüüpi töökohtadesse. Näiteks on raske ette kujutada sülearvuteid pangatellerite töölaudadel,» lausus Joonsaar.

Arvutite müük 2004. aastal:
Lauaarvutid 70 887
Sülearvutid 21 619

Allikas: Sakala 26. jaanuar 2005