Lastekodulapsed, kes soostusid jagama Postimehega mõtteid oma elust ja unistusest, tahavad asjadest enam kasvada elus hakkama saavateks inimesteks. Raplamaal Maidla lastekodus elavad lapste mõtteid vahendab Postimehe ajakirjanik Agnes Kuus.

Maidla lastekodu viiendat aastat juhatav Valve Viljak loodab, et enamik lastest tuleb iseseisvas elus oma vanematest paremini toime. «Tuleks rohkemadki, kui igal elluastujal oleks kindel tugiisik,» tõdeb ta.

Paraku see nii ei ole ja seetõttu püüab Viljak ise võimalikult palju oma kasvandike käekäiku ka pärast lastekodust lahkumist jälgida, laenab neile häda korral raha ja ajab asju parema elamispinna leidmiseks.

«Väga tähtis on, et nad ei satuks halba keskkonda, paraku on paljud majad, kuhu omavalitsused neile korteri annavad, asustatud alkohoolikutega,» räägib ta. Samas on lastele oma kodu oluline ja selle saamist oodatakse pikisilmi.

 Algklassides õppiv Vello (10) tunnistab, et tema esimene soov on saada Maidlast ära. Teise soovina nimetab ta kooli lõpetamist, kolmandaks head läbisaamist õega.

«Minu neljas soov oleks, et mul ei tuleks rohkem kahtesid. Minu viies soov oleks, et mu sõber Raimo ei teeks nägusid. Minu kuues soov oleks, et mu emal ja isal läheks hästi,» loetleb poiss.

Samasuguseid mõtteid mõlgutab ka Kristo (17): «Kui ma Maidlast ära lähen, siis tahan, et mul läheks elus hästi, unistan oma korterist. Tähtis on, et mul oleks kõht täis ja tuba soe. Ma loodan, et minust saab korralik ja tark inimene,» kirjeldab ta.

Kolm aastat Maidlas elanud Dmitri (14) hindab elu lastekodus järgmiselt: «Üldiselt siin mulle meeldib, mul on oma tuba, kus saan rahus õppida, muusikat kuulata ja niisama olla. Omamoodi on lastekodus elamine pöörane – saab palju pulli ning saab ka pisipättusi tehtud,» räägib poiss.

«Pärast põhikooli lõpetamist lähen gümnaasiumi, pärast gümnaasiumi sõjaväkke ning siis ülikooli. Pärast ülikooli lähen Maidlast ära, loon pere ning kui Maidla lastekodu alles on, siis hakkan siin külas käima.»

Ka Galina (16) lubab, et ei unusta Maidlat kunagi, sest on seal kasvanud. «Enda eluga ei ole ma rahul, sest tulin siia oma ema pärast. Maidlas elan ma kuni 18-aastaseks saamiseni ja siis ma lahkun siit,» räägib tüdruk.

Raido (9) tahaks oma tuba, minna koju isa vaatama ja kassipoega. Looma igatseb ka Raido lasteaiaealine sõber Jakko. «Tahaks Moonat,» viitab poiss juhataja koerale, kes aeg-ajalt lastel külas käib. Peale akvaariumikalade teisi lemmikuid lastekodus eeskirjade järgi aga pidada ei või.

Paari lapse sooviks on saada ka veidi rohkem taskuraha. Lastekodu kasina eelarve juures peavad nooremad lapsed leppima 30 ja kutsekoolides käivad noored 50 krooniga kuus.

Et lastel oleks võimalik endale mitte ainult vajalikku, vaid ka meelepärast osta, selleks käivitas Viljak seitse aastat tagasi jõulukaartide projekti. Igal aastal valmistavad lapsed Viljaku näpunäidetel hulgaliselt jõulukaarte, mida mitmed ettevõtted tellivad.

«Kaartide eest oleme saanud paljutki selga, jalga ja tuppa,» märgib Viljak. Lisaks meisterdavad lapsed vitraaže, keraamikat ja teevad siidimaali. «Kunstitoas saab iga laps millegagi hakkama,» sõnab Viljak.

Helina (13) soovib aga, et lastekodus oleks rohkem murdeealisi mõistvaid kasvatajaid.

Oma plaane kirjeldab tüdruk nii: «Tahan teile seletada, kuidas kavatsen elama hakata, kui saan 18 täis. Olen täiesti kindel, et kui ma oma ellu lähen, siis ei jää ma hätta. Minul peab olema kindel ja usaldusväärne mees. Mees, kes suudab hoolitseda nii minu kui laste eest. Minu lapsed ei tohi millestki puudust tunda. Ma ei taluks seda, kui minu lastega juhtuks sama, mis minuga, et lastekodu ja raske lapsepõlv. Minu elu tuleb täiuslik, kui muidugi kõik läheb nii nagu unistan ja mille poole igati püüdlen.»

Edukad ettevõtted saavad aidata lastekodulapsi  Kuuendat talve saavad kõik ettevõtted teha lastekodukasvandikele jõulukingitusi, osaledes Postimehe heategevuskampaanias «Edukad aitavad lastekodulapsi».

Kingituste tegemiseks pole firmadel vaja teha muud, kui osta Postimehes iga nädal ilmuvale temaatilisele leheküljele reklaamipind oma nime, logo ja kontaktandmetega, saadud puhastulu eest muretsetakse lastekodudele just neid kingitusi, mida nad on ise enim soovinud.

Sel aastal aidatakse kokku rohkem kui 250 last Tallinna Kopli, Tilsi, Maidla ja Valga Kurepesa lastekodus ning Tartu ja Kuressaare väikelastekodus.

Heategevusliku ettevõtmisega on igal aastal abistatud ligi kümmet Eesti eri paigus asuvat lastekodu, mis on tänu firmade annetustele saanud endale nii mööblikomplekte, kodumasinaid, videotehnikat, arvuteid, mänguasju, sporditarbeid kui ka teisi laste arenguks ja heaoluks vajalikke esemeid.

Allikas: Postimees 14. november 2005