Kairi Sõer: Lea Treial (28) ning Kristjan Seema (29) teavad oma kogemusest, et lasteaeda minek on muutus tervele perele. Eriti kui aeda läheb esimene laps. Nende 3aastane poeg Kristofer on juba pool aastat lasteaias käinud.

"Hirmu tekitas see, et laps hakkab sagedasti haigestuma, ja see, kuidas ta elumuutusega harjub. Veel kartsime, et kuna lasteaiapäev on väsitav, muutub muidu rahulik laps närviliseks. Arvasime ka, et magama jäämine ning söömine võib algul raske olla," mäletab Lea.

Õnneks ei olnud asi kaugeltki nii hull. "Kerge haigus on Kristoferil kallal olnud vaid paaril korral, magamisega ei tekkinud üldse probleeme. Söömise kohta kuulsin õpetajalt küll igal õhtul, et Kristofer sõi ainult mõne ampsu. Ka kodus sõi ta sel ajal tavalisest vähem. Eks see tegi muret küll," tunnistab ema. "Kuna ta oli aga endiselt rõõmsameelne, üritasime söögimure mõneks ajaks unustada. Õigesti tegime - nüüd on isu tagasi."
Lasteaias söömine oli lapsele algul lihtsalt võõras. "Ta ei olnud enne teiste lastega koos söönud, samuti võttis aega uute toitudega harjumine. Eks oli söömine ka see, mille kaudu Kristoferi elumuutustega kohanemise pinged väljendusid. Tuleb ise olla rahulik ja anda lapsele aega harjuda," arvab Lea.

Alljärgnevalt soovitusi, kuidas muuta algav lasteaia- või sõimeelu mõnusamaks ning kohanemine kergemaks. 

Loo positiivne side
• Kodu ja lasteaia vahelise koostöö aluseks on suhtlemine õpetajaga ning usaldus tema vastu, samuti teie positiivne suhtumine nii õpetajasse, lasteaeda kui ka lapse rühmakaaslastesse.

• Vestle õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest. Räägi oma kodustest tavadest, sellest, mida sina last kasvatades oluliseks pead. Anna teada, missugused on sinu ootused-lootused lasteaiale. Tehke oma ettepanekud, märkused ja ka meeldivad tänusõnad õpetajale teatavaks. Vale on jääda ootama, et ta neist ise aru saaks.

• Tunne huvi lasteaias toimuva vastu ning osale lapsevanematele korraldatavatel üritustel.

Aita kohaneda valutult
Nõu annab lasteaiapsühholoog Viktoria Saat.
• Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle.

• Teadvusta iseendale, kas sul on lasteaiaga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: "Minu kogemus on minu oma. Minu lapsel on teine elu ja teine kogemus - miks peaks see halb olema?"

• Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lasteaia omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada! Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps kodus ei tee, lasteaias iseenesest. Seal on kambavaim ja puudub ema, kes ette-taha ära teeks.

• Enne esimest lasteaiapäeva mine koos lapsega lasteaiaga tutvuma. Vaadake üle ruumid, arutage, mida kuskil tehakse. Lase lapsel uurida, avastada ning mängida.

• Suhtle eelnevalt õpetajaga. Isikliku positiivse kontakti olemasolu õpetaja, lapse ning lapsevanema vahel on valutu kohanemise olulisemaid tingimusi.

• Esimene tutvumispäev koos lapsega on tähtis, kuid vanema pikemaajalisem osalemine päevakavas (koos lapsega mängimine, söömine vms) ja päevade poolitamine võib kohanemisprotsessi venitada. Kõige targem on lapse kohanemisgraafiku üle pidada nõu õpetajaga. Igal õpetajal on oma kogemusest lähtuvad soovitused. Jälgi last ning otsusta, missugune harjutamine sinu vaadete ja lapsega kõige paremini sobib.

• Esimest lasteaiaga harjutamise perioodi ei tasu katkestada vähemalt kahe-kolme nädala jooksul. Mida väiksem laps, seda olulisem on ilma pikkade vahedeta harjutamine. Hiljem võib lasteaias käimise paindlikumaks muuta.

• Hommikul last lasteaeda viies ütle talle, et ta jääb nüüd siia teiste lastega ja sina tuled õhtul järele.
Võid kirjeldada päeva, mis teda ees ootab. Laps peab teadma, et ta jääb lasteaeda ilma sinuta. Kallistage ja lahku!

• Lepi õpetajaga kokku, et kui laps hakkab nutma, võtab ta lapse vajadusel sülle ja hoiab teda. Nii on sul rahulikum lahkuda. Luba lapsel nutta, see aitab pingest vabaneda. Reeglina rahunevad lapsed pärast vanema lahkumist üsna ruttu. Vanema kohalolek ja pikad läbirääkimised võivad anda põhjust rohkem nutta. Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb.

• Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud kasvataja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud.

• Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ning otsustusvõimelisemad - hommikune hüvastijätt läheb valutumalt.

• Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises.

• Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga.

• Vanema usk lapse võimesse kohaneda ja tunda rõõmu lasteaiast aitab ning toetab teda sellel raskel, kuid olulisel teel iseseisva elu suunas. 

Allikas: Pere ja Kodu august 2004
www.perekodu.ee/index.aw/section=44025