Katrin Kuljus: Philipp Remke käib sügisest saati Rakvere Gümnaasiumi XI-k klassis, kaks korda nädalas Tarvanpääs rahvatantsu trennis ja ühe sakslase kohta räägib märkimisväärselt hästi eesti keelt.

Kui Philipp Remke käis Lääne-Saksamaal Ibbenbüreni koolis kümnendas klassis, tuli tal tahtmine minna vahetusõpilasena aastaks mõnda teise riiki. Noormees tuhnis mõnda aega internetis ja leidis vahendusfirma YFU (Youth for Understanding), kes paljude riikide seas pakkus ka elu Eestis.

“Rääkisin enne tulekut sakslasega, kes oli samuti vahetusõpilasena Eestis ja koguni samas peres, kus mina praegu. Sain teada, et eesti keeles on 14 käänet... Muidugi on Eestis olla palju huvitavam kui näiteks USA-s, sest sealne elu on juba teada. Samuti keel,” ütles Remke.

Muide, samal ajal, kui Philipp elab Eestis, on tema Saksamaa-peres vahetusõpilane Šveitsist, kes käib tema vanas klassis, on sõber tema vanade sõpradega ja kannab sama nimegi - Philippe.

Suusatas esimest korda
Esimesed kolm kuud rääkis sakslane Eestis inglise keelt, seejärel hakkas purssima eesti keelt. Ja praegu suhtleb kohalikus keeles päris hästi. Isegi “õ” täht tuleb välja. “Eesti “r” on ainult raske,” tunnistas Philipp ja see tuleb tal saksapäraselt kuskilt kurgu keskosast.

Raamatutest lugu pidav noormees loeb parasjagu Lindgreni Karlssonit. Eesti keeles loomulikult. Ja esimest korda elus pani noormees sel talvel suusad alla, sest kodukohas talvel lihtsalt lund ei ole, vähemalt mitte nii palju kui suusatamiseks vajalik.

Kehalise kasvatuse tunnis paistis esiotsa see tegevus küll väga kentsakas, aga paari tiiru pärast tuli pinginaaber Taisi Tamme meelest Philippil suuskamine paremini väja kui nii mõnelgi teisel suuskadega ammu tuttaval klassikaaslasel.

Koolielu tundus alguses raske, sest keelest ei saanud mõhkugi aru. Ja ega need eestlased ole ju varmad inglise keeles suhtlema. Praeguseks on aga koolikaaslaste seas sõpru leitud ja õppeainetega toime tuldud. Ainult saksa ja vene keele tunde pole noormehel vaja külastada, sest ühte keelt oskab ta niigi ja teisest pole sõnagi õppinud. Ja gümnaasiumi saksa keele õpetajad kasutavad noormeest mõnikord elava leksikonina.

Võtab Eestit täiega
Klassijuhataja ja saksa keele õpetaja Kalle Lina pilgu läbi on Philipp vaikne poiss, pinginaaber Taisi Tamme arvates aga sõbralik, vaba, rõõmus ja avatud. “Ta võtab eesti elu täiega, nädalavahetustel sõidab tihti üksinda Eestis ringi, käib kuskil Rapla kandis skautimas,” rääkis Taisi, “kui tahan midagi inglise keeles seletada, siis ütleb Philipp, et räägi eesti keeles, ma tulin ju seda keelt õppima. Ja praegu räägib ta juba täitsa hästi.”

Eesti kool erineb saksa omast Philippi sõnul kõvasti. Näiteks jäävad siinsed õpilased tihedamini tundi hiljaks. Ja tunnid on teoreetilisemad, õpetajad räägivad rohkem kui õpilased. “Kui Saksamaal tahab õpilane midagi sekka öelda, siis tuleb käsi püsti tõsta, aga siin võib vahele öelda. Ning vahetusjalatsid on ka midagi sellist, mida Saksamaal ei ole,” rääkis Remke.

Saun ja kohukesed
Oma Eesti perega on Philipp väga rahul, tunneb end pereliikmena, kel eesti ema ja isa ning õde ja vend. Mis puutub Eesti omapärasse, siis on tema meelest naljakad näiteks vanad eesti filmid. Ja vene autod. Samuti ei suuda Philipp veel hästi aru saada, kuidas eestlasest vend Gert suudab saiaga kondentspiima süüa. Aga eesti kohuke on see-eest väga maitsev. Vaikselt tunneb noormees juba ka muret, kuidas saab Saksamaal läbi ilma suurepärase eesti saunata.

Siin on ilus elada
Kaks korda nädalas käib Philipp Tarvanpääs tantsimas. Enam ei mäletagi noormees, kes teda täpselt sinna kutsus. “Algul tundus see eesti rahvatants küll nii naljakas,” meenutas noormees.

Tantsujuht Maie Orav kiidab õpilast, kes käib usinalt tundides. “Eks tal algul oli rütmitunnetusega raskusi, aga ma arvan, et see on seotud keeletunnetusega,” rääkis Orav.

“Erinevus eestlaste ja sakslaste vahel on palju väiksem, kui arvasin,” nentis Philipp, kes leiab, et Eestis on elu täitsa ilus. Ka inimesed on tema meelest palju vähem stressis ja üldse on siin palju rohkem vabadusi kui Saksamaal.

“Näiteks kui sõidan pimedas jalgrattaga ja lamp ei põle, saan kohe 20 eurot trahvi, siin ei vaata seda keegi. Ja see meeldib mulle ka, et Eestis on bussiliiklus nii soodne,” rääkis noormees, kes juunis sõidab tagasi kodumaale, et seal lõpetada oma kool ning minna edasi ülikooli midagi loodusteaduste valdkonnast tudeerima.

Philipp Remke on uhke, et on üks vähestest eesti keelt oskavatest sakslastest ja veendunud selles, et kunagi tuleb ta Eestisse päris kindlasti tagasi.

Allikas: Virumaa Teataja Lisatud 26. märtsil 2003
www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=9690&
number=403