Aasta inglise erakoolis õppinud Mikk Lend tuli välismaalt tagasi veendumusega, et maailm peidab endas tohutult võimalusi. «See ärakäimine aitas mul sihte seada,» kinnitab 18-aastane Viljandi gümnaasiumiõpilane Mikk Lend, kelle eelmine õppeaasta möödus Inglismaal Barnard Castle Schoolis.

Tema lähituleviku plaan on õppida, õppida ja veel kord õppida. Mahakirjutamist ta endale enam ei luba.

«See aasta innustas,» lausub ta. «Nägin, kuhu võib püüelda. Et maailmas on nii palju kohti, kuhu minna kas siis õppima või tööle. Et neid võimalusi kasutada, peab aga tugev põhi all olema.»

Mikk Lend pääses välismaale õppima Suurbritannia erakoolide ühinenud organisatsiooni Headmasters and Headmistress Conference (Koolijuhtide Ühendus) programmi kaudu. Eestis administreerib seda Briti Nõukogu.

2001. aastal sai sellise õppimisvõimaluse Eestis viis keskkooliõpilast.

Viljandi Maagümnaasiumi reaalklassis õppiv Mikk Lend sattus Briti Nõukogu konkursil osalema juhuslikult, kuid läbis selle edukalt.

Lendi vanematel tuli seejärel muretseda 40 000 krooni, et tasuda poisi sõidukulude ja orientatsioonikursuse eest. Õpperaha ja ülalpidamiskulud olid erakoolide enda kanda.

Mikk Lend tunnistab, et raha leidmiseks pidid tema vanemad kõvasti vaeva nägema. Summa kokkusaamiseks andsid oma panuse vanemad, vanaema ja mõned sugulased. Toetust saadi ka Viljandi Linnavalitsuselt ja aktsiaseltsilt Toom Tekstiil.

Briti ühiselamus valitses range kord
Kodumaa tolmu pühkis Lend jalgadelt mullu augusti lõpul. Esimesed kolm päeva viibisid eestlased Cambridges, kus nad koos poolesaja teise Ida-Euroopa riikide noorega said orientatsioonikursuse. Seal peeti loenguid kohaliku koolisüsteemi kohta ja õpetati, kuidas käituda.

Seejärel saadeti noored koolidesse laiali.

Mikk Lend sõitis 6000 inimesega linnakesse, mille nimi on Barnard Castle. Sealne erakool alustas kunagi poiste õppeasutusena, kuid praegu on see ligi 700 õpilasega segakool.

Mikk Lend sai koha ühiselamus, kus elas umbes sadakond õpilast.

Ühiselamus valitses kindel kord. Kehtestatud olid kodutööde tegemise ajad, kui õpilased pidid viibima oma toas ja tegelema millegi asjalikuga.

«Sellest peeti suhteliselt hästi kinni,» räägib Lend. «Oli ka sel ajal ringi käimist, kuid alguses oli endal väga palju tegemist, et kodutööd valmis saada.»

Teised õpilased võtsid eesti poisi vastu üsna sõbralikult.

«Oli muidugi igasuguseid,» nendib noormees. «Alguses püüti narrida, kuid see oli mööduv nähtus. Vahel küsiti, et mis koht see Eesti küll on. Või öeldi: "Mina olen inglane, aga sina oled ei-tea-kust." Kui aga ise oled normaalne, siis on nemad sinu vastu ka,» kinnitab Lend.

Numbrite asemel hinneteks tähed
Inglise koolisüsteem on Eesti omast üsna erinev. Gümnaasiumi osa koosneb kahest klassist ning seal valib noor endale ise neli ainet.

Mikk Lend õppis alamas gümnaasiumiklassis ning valis oma aineteks majanduse, matemaatika, ajaloo ja geograafia.

Noormees lisab, et põhikooli osas saavad õpilased kõiki aineid ning teevad neis ka eksameid. «Tegelikult on paljudel, kes seal põhikooli on lõpetanud, palju laiem silmaring ja nad teavad hulga rohkem kui meie põhikooli lõpetajad.»

Hinnete asemel on Inglismaal tähed, kusjuures A on kõige kõrgem hinne.

Keelega oli Viljandi poisil esialgu raske.

«Alguses ehmatas enda madal keeletase lausa ära,» tunnistab ta. «Sinna jõudes sain aru, kui palju on veel õppida!»

Võttis paar nädalat, enne kui noormees teiste jutule sõna sekka ütelda julges. Asja ei teinud kergeks ka eriterminitega ained, nagu geograafia ja majandus.

Kõigist neist raskustest sai Lend siiski üle ning aasta lõpul hinnati teda inglise keele eksamil tähega B.

Eesti koolis jäi aasta vahele
Praegu õpib Mikk Lend Viljandi Maagümnaasiumi üheteistkümnendas klassis.

Välismaal tudeerimise tõttu jäi tal Eesti koolis aasta vahele, kuid selle üle noormees ei kurvasta. «Uude klassi on mind väga hästi vastu võetud ja mingit probleemi pole,» kinnitab ta.

Inglismaal oli noormees vahepeal tundnud, et ei viitsikski enam Eesti kooli minna: seal on ju üle kümne õppeaine.

«Siin Eestis aga leidsin, et ei viitsiks jälle enam Inglismaale minna. Tahaks kodus olla ja puhata,» lausub ta.

Lend selgitab, et teda hakkas pikapeale see õpilasi piirav ühiselamukord ära tüütama. Ka kodudes olid Inglismaa noored üsna suure järelevalve all.

«Suve jooksul olen vabadusega juba nii ära harjunud, et ei taha kuhugi puuri minna,» lausub ta. «Ja ega sel Eesti koolil ka midagi viga ole!»

Liisi Seil

Allikas: Sakala Lisatud 4. oktoobril 2002
www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=4041&
number=205