|
Aasta inglise erakoolis õppinud Mikk Lend tuli
välismaalt tagasi veendumusega, et maailm peidab endas tohutult võimalusi. «See
ärakäimine aitas mul sihte seada,» kinnitab 18-aastane Viljandi
gümnaasiumiõpilane Mikk Lend, kelle eelmine õppeaasta möödus Inglismaal Barnard
Castle Schoolis.
Tema lähituleviku plaan on õppida, õppida ja veel kord õppida.
Mahakirjutamist ta endale enam ei luba.
«See aasta innustas,» lausub ta. «Nägin, kuhu võib püüelda. Et maailmas on
nii palju kohti, kuhu minna kas siis õppima või tööle. Et neid võimalusi
kasutada, peab aga tugev põhi all olema.»
Mikk Lend pääses välismaale õppima Suurbritannia erakoolide ühinenud
organisatsiooni Headmasters and Headmistress Conference (Koolijuhtide Ühendus)
programmi kaudu. Eestis administreerib seda Briti Nõukogu.
2001. aastal sai sellise õppimisvõimaluse Eestis viis keskkooliõpilast.
Viljandi Maagümnaasiumi reaalklassis õppiv Mikk Lend sattus Briti Nõukogu
konkursil osalema juhuslikult, kuid läbis selle edukalt.
Lendi vanematel tuli seejärel muretseda 40 000 krooni, et tasuda poisi
sõidukulude ja orientatsioonikursuse eest. Õpperaha ja ülalpidamiskulud olid
erakoolide enda kanda.
Mikk Lend tunnistab, et raha leidmiseks pidid tema vanemad kõvasti vaeva
nägema. Summa kokkusaamiseks andsid oma panuse vanemad, vanaema ja mõned
sugulased. Toetust saadi ka Viljandi Linnavalitsuselt ja aktsiaseltsilt Toom
Tekstiil.
Briti ühiselamus valitses range kord Kodumaa tolmu pühkis
Lend jalgadelt mullu augusti lõpul. Esimesed kolm päeva viibisid eestlased
Cambridges, kus nad koos poolesaja teise Ida-Euroopa riikide noorega said
orientatsioonikursuse. Seal peeti loenguid kohaliku koolisüsteemi kohta ja
õpetati, kuidas käituda.
Seejärel saadeti noored koolidesse laiali.
Mikk Lend sõitis 6000 inimesega linnakesse, mille nimi on Barnard Castle.
Sealne erakool alustas kunagi poiste õppeasutusena, kuid praegu on see ligi 700
õpilasega segakool.
Mikk Lend sai koha ühiselamus, kus elas umbes sadakond õpilast.
Ühiselamus valitses kindel kord. Kehtestatud olid kodutööde tegemise ajad,
kui õpilased pidid viibima oma toas ja tegelema millegi asjalikuga.
«Sellest peeti suhteliselt hästi kinni,» räägib Lend. «Oli ka sel ajal ringi
käimist, kuid alguses oli endal väga palju tegemist, et kodutööd valmis
saada.»
Teised õpilased võtsid eesti poisi vastu üsna sõbralikult.
«Oli muidugi igasuguseid,» nendib noormees. «Alguses püüti narrida, kuid see
oli mööduv nähtus. Vahel küsiti, et mis koht see Eesti küll on. Või öeldi: "Mina
olen inglane, aga sina oled ei-tea-kust." Kui aga ise oled normaalne, siis on
nemad sinu vastu ka,» kinnitab Lend.
Numbrite asemel hinneteks tähed Inglise koolisüsteem on
Eesti omast üsna erinev. Gümnaasiumi osa koosneb kahest klassist ning seal valib
noor endale ise neli ainet.
Mikk Lend õppis alamas gümnaasiumiklassis ning valis oma aineteks majanduse,
matemaatika, ajaloo ja geograafia.
Noormees lisab, et põhikooli osas saavad õpilased kõiki aineid ning teevad
neis ka eksameid. «Tegelikult on paljudel, kes seal põhikooli on lõpetanud,
palju laiem silmaring ja nad teavad hulga rohkem kui meie põhikooli
lõpetajad.»
Hinnete asemel on Inglismaal tähed, kusjuures A on kõige kõrgem hinne.
Keelega oli Viljandi poisil esialgu raske.
«Alguses ehmatas enda madal keeletase lausa ära,» tunnistab ta. «Sinna jõudes
sain aru, kui palju on veel õppida!»
Võttis paar nädalat, enne kui noormees teiste jutule sõna sekka ütelda
julges. Asja ei teinud kergeks ka eriterminitega ained, nagu geograafia ja
majandus.
Kõigist neist raskustest sai Lend siiski üle ning aasta lõpul hinnati teda
inglise keele eksamil tähega B.
Eesti koolis jäi aasta vahele Praegu õpib Mikk Lend
Viljandi Maagümnaasiumi üheteistkümnendas klassis.
Välismaal tudeerimise tõttu jäi tal Eesti koolis aasta vahele, kuid selle üle
noormees ei kurvasta. «Uude klassi on mind väga hästi vastu võetud ja mingit
probleemi pole,» kinnitab ta.
Inglismaal oli noormees vahepeal tundnud, et ei viitsikski enam Eesti kooli
minna: seal on ju üle kümne õppeaine.
«Siin Eestis aga leidsin, et ei viitsiks jälle enam Inglismaale minna. Tahaks
kodus olla ja puhata,» lausub ta.
Lend selgitab, et teda hakkas pikapeale see õpilasi piirav ühiselamukord ära
tüütama. Ka kodudes olid Inglismaa noored üsna suure järelevalve all.
«Suve jooksul olen vabadusega juba nii ära harjunud, et ei taha kuhugi puuri
minna,» lausub ta. «Ja ega sel Eesti koolil ka midagi viga ole!»
Liisi Seil
Allikas: Sakala Lisatud 4. oktoobril 2002
www.sakala.ajaleht.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=4041& number=205
|