Riho Raave, haridus- ja teadusministeeriumi ase­kantsler: Kutsehariduse alahindamine seab ohtu rahvuse tuleviku. Kutsehariduse maine on lastevanemate, õpilaste, ühiskonna silmis praegu halb ning gümnaasiumi–kõrgkooli ning kutsekooli vahel on tekkinud lõhe meie–nemad. 

Paljud üldhariduskoolide õpetajad on orienteeritud õpilaste suunamisele kõrgkooli, sest sinna sisse saanute protsent on oluline kooli edukuse indikaator. Ilmselt on probleemi olemus aga veelgi sügavamal – tänases Eestis ei ole hea töömees avalikkuse silmis hinnatud.  
 
Hea töömees pole hinnas  
Kindlasti on siin ka ajaloolised põhjused – okupeeritud riikide kodanikud on alati teistest enam soovinud olla kõrgelt haritud, kutseharidus seostub paljudele aga endiselt proletariaadiga. Nõukogude ajal levis arvamus, et töölised on suures osas teisest rahvusest, intelligents seevastu eestlased. Need hoiakud on visad kaduma. Ka meedia võimendab tihtipeale taolist suhtumist, portreteerides kuldsete kätega meistrimehi harva. Kõik see mõjutab valikukäitumises suurt osa põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid.  
 
Juba praegu on tööturu olukord hoopis teine kui aastakümnete eest. Me ei räägi mitte niivõrd lihttööjõu puudusest, kuivõrd oskustööliste nappusest kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes. Uskumus, et innovatsiooni saab ellu viia üksnes teadlaste ja tippspetsialistide tööle tuginedes, on ühekülgne. Üleminek teadmistepõhisele majandusele vajab ka hästi koolitatud, kõrge kvalifikatsiooniga oskustööjõudu. Siinkohal ei tähenda kõrge kvalifikatsioon mitte kõrghariduskraadi, vaid eelkõige suurepäraseid ja kaasaegseid ametioskusi.  
 
Soome eeskujuks  
Praegu läheb ametikoolidesse 29% põhikoolilõpetajatest. Euroopa tööandjate keskorganisatsioon soovitab aga, et töötajate optimaalne hariduslik ettevalmistus oleks 50% kutseharidusega, 25% rakenduskõrgharidusega ja 25% akadeemilise kõrgharidusega. Kui Eesti soovib astuda ühte jalga teiste Euroliidu riikidega, tuleb sellega arvestada. Maailma parima haridussüsteemiga Soomes läheb pärast põhikooli ametikoolidesse umbes 60% õpilastest ja gümnaasiumides jätkab umbes 40%. Selline hariduslik jaotus on taganud Soome märkimisväärse tehnoloogilise arengu ja majandusedu viimastel aastakümnetel.  
 
Kutsehariduse madalseisu jätkudes on meil veelgi keerulisem püüelda adekvaatse tööjaotusmudeli poole, sest pole vajaliku ettevalmistusega noori.  
 
See toob omakorda kaasa tööandjate soovi tuua sisse välismaist kvalifitseeritud tööjõudu, millega asetatakse kahtluse alla senised rahvuspoliitilised põhimõtted. Eestis on praegu niigi ligi 1/3 mitte-eestikeelset elanikkonda.  
 
Ühes võib kindel olla: kui tahame säilitada rahvusriiki, on meil küll väga selged piirangud ees. Uusimmigrantide massiline sissetoomine tekitab probleeme ka riigi julgeolekule, kui habras tasakaal põliselanikkonna ja sisserännanute vahel saab rikutud. Pikemas perspektiivis tähendavad sellised demograafilised muutused riigi efektiivsuse ja konkurentsivõime langust. Kutsehariduse eelisarendamine võib meid sellest päästa.  
 
Mida ministeerium teeb?
Haridus- ja teadusministeeriumil on valminud kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005–2008, uus kutseharidusstandard, uued rahastamiskoefitsiendid. Vabariigi valitsus on kinnitanud kutseõppeasutuste ümberkorralduste kava aastateks 2005–2008. Valmimas on ka kutseõppeasutuse seaduse ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste eelnõud.  
 
Nähakse ette näiteks kutseõppe muutmist paindlikuks ja eri sihtrühmadele suunatuks, võimalusi kutsekeskhariduse omandanule jätkamaks haridusteed rakenduskõrghariduses, lisavõimalusi neile, kes soovivad jätkata akadeemilises kõrghariduses. Erilist tähelepanu pööratakse hariduse kvaliteedi kõigile külgedele ning luubi alla võetakse täiskasvanute tööalane täiend- ja ümberõpe.  
 
Kõigi uuenduste sisseviimine nõuab aga senisest adekvaatsemat rahastamist. Eesmärgiks on jõuda Euroopa tasemele – kutsehariduse pearaha peab olema ligi kaks korda suurem kui üldhariduses.  
 
Kirjeldatud olukorras on vaja kõigi osapoolte – riigijuhid, ettevõtjad, õpetajad, lapsevanemad – erandlikult suurt tähelepanu kutsehariduse arengule. Seda nii sõnades kui tegudes. Vastasel korral ootab meid ees mitte ainult haridussüsteemi, vaid koguni rahvuslik kriis.  
 
Et tööjaotusmudel Eesti ühiskonna vajadustele vastaks, on vaja kutsekool muuta meistrite kooliks, mis tagab lõpetajatele kindla ja tasuva töö ning jätab samas võimaluse jätkamiseks akadeemilises hariduses.  
 
Kutsun üles ka neid huvigruppe, kes siiani on seisnud hea üldharidus- ja kõrgharidussüsteemi arengute eest, probleemi teadvustama ning vajadusel nõu ja jõuga meie haridussüsteemi tasakaalustatud arengule kaasa aitama. 
 
Riho Raave
Allikas: Maaleht 7. aprill 2005