Kuigi Pärnumaa kutsehariduskeskuse nõukogu otsustas aprillis, et töö Tihemetsa õppekoha säilitamise nimel läheb edasi, tõmbab valitsusse jõudnud riigiõppeasutuste võrgu ümberkorraldamise kava kohale kriipsu peale.

Eile pöördus Pärnumaa omavalitsuste liit haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa poole, rõhutades, et kaks kolmandikku Tihemetsa 250 õppurist on oma maakonnast ning nende õppimine seal on piirkonnale nii majanduslikult kui sotsiaalselt vajalik.
Pärnumaa kaguossa jäävas Tihemetsas asuvad maakonna võimsaim spordihoone ujulaga, õppetöökojad, ühiselamud ja koolimetskond ning ajalooline mõisakompleks.

"Sealset õppebaasi ja potentsiaali pole võimalik üle kanda ega sellele muud otstarvet leida," kinnitab Pärnumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Ly Lumiste pöördumises.

Kulukas majapidamine

Kulude kokkuhoiuks on Pärnumaa kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekohas küttesüsteemist välja lülitatud kolmekorruseline tiib peahoone taga, aula-osa on juba aastaid suletud. Õppurite käsutusse on jäänud peale Voltveti mõisa häärberi õpperemonditöökoja klassiruumid ja laborid, et mehaanikaõpet jätkata.

Saarde vallavolikogu ligi aasta taguse otsusega peaks riigivarast munitsipaalomandisse vormistatama seitse hoonet, nende hulgas ujula koos võimlaga, söökla ja kunagine sovhoosi töökoda.

Tihemetsa õppekohas märtsis tehtud uuringu projektijuht, kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda rääkis, et aasta alguses pidas kutsehariduskeskuse nõukogu koosoleku Tihemetsas.

Olukorraga lähemasse tutvumisse mahtus ettevõtjate vajadus, erialade nõudlus, konkurentsi võrdlemine, kulubaas ja piirkonna ülevaade.

"Soov ja eesmärk oli leida vahendid, et Tihemetsa õppekohas õppetegevus säiliks, sellest andsin kooli nõukogu liikmena aru, see oli mais," mainis Kuuda.

Haridusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja Teet Tikko, samuti koolinõukogu liige, seadis Tihemetsa õppekoha jätkamiseks kaks kriteeriumi. Esiteks: õppetegevus ja -kavad peavad vastama kaasaegsele tasemele ja teiseks: õpilaskoha maksumus tuleb erialade kaupa viia vastavusse riiklike normidega.

"Nõukogu võttiski vastu otsuse, et kui Tihemetsa õppekoht suudab need nõudmised täita, on kooli ja õppekoha poolt Tihemetsa jätkamine tervitatav ja vajalik," kinnitas Kuuda.

Jälle kõik pea peale

"Riigikutseõppeasutuste võrgu ümberkorraldamise kava aastateks 2005-2008" näeb ette koondada Pärnumaa kutsehariduskeskuse Sindi ja Tihemetsa koolituskoht Pärnusse.

Kõnealuse kava kohta möönis Kuuda, et ilmselt on haridusministeeriumis tegeldud muude uurimistulemuste ja andmetega ning neile tuginedes on vastu võetud läbimõtlemata seisukoht: Tihemetsat vaadatakse liiga üldiselt, et kui ta juba hääbuv on, tõmbame kriipsu peale.

"Meie käest ega koolilt pole keegi midagi küsinud, vähemalt minu teada," märkis Kuuda. "Kooli juhtkond ja nõukogu on igal juhul Tihemetsas õppetegevuse jätkamise poolt, põhikriteerium on aga see, et Tihemetsa inimesed suudaksid ennast elus hoida, sest selles suhtes ei saa nõukogu ega ministeerium neid abistada, neil endil tuleb koostööd teha kutsehariduskeskuse juhtkonnaga."

"Haridusministeerium ei ole siin selle õppekoha kinnipanija, siin on vaja koolinõukogu otsust," ütles Kuuda.

Ettevõtjate vajadusi teades selgitas Kuuda, et Tihemetsas õpetatavad mehaanika ja metsandus on jätkusuutlikud ja tarvilikud erialad.

Metsandust ei ole õige Luuale viia, sest Pärnu- ja Läänemaalt ei lähe õpilased sinna. Mehaanika on aga ülivajalik, metallitöö oskajaid ja lukkseppi otsivad ettevõtjad tikutulega ning kusagil mujal Pärnumaal polegi nende erialade õppebaasi.

Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni valitsusele suunatud seisukohavõtus tõdetakse, et Tihemetsa põllumajandustehnikumilt päranduseks saadud hooned saab 500 õpilase jaoks korda teha 30-40 miljoni krooniga ja sealsele hiiglaslikule õppebaasile ei ole võimalik muud otstarvet leida.

Allikas: Pärnu Postimees 24. november 2004