Kaarel Kaas: Neli eesti kooliõpetajat tudeeris Iisraeli riigi kulul kolme nädala jooksul Jeruusalemmas holokausti ajalugu, et kodumaal oma õpilastele sellest sisukamalt pajatada.

Lõviosa 3.-24. jaanuarini kestnud õpiajast veetsid Eesti pedagoogid Yad Vashem’i nime kandvas holokausti uurimiskeskuses, rääkis Tartu Slaavi Gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja Sergei Teplov.

Lisaks holokausti ja II Maailmasõda puudutavatele loengutele räägiti Teplovile ja tema kolmele kaaslasele ka juudi ajaloost ja kultuurist ning sellest, kuidas asjakohaseid materjale koolitundides paremini kasutada. «Kõige huvitavamad selle koolituse juures olid juutide endi seisukohad holokausti ja antisemitismi suhtes,» tähendas Teplov.

Koolituskursuse käigus kohtusid eestlased ka Simon Wiesenthali Keskuse (SWK) Jeruusalemma büroo direktori Efraim Zuroffiga, kellelt Teplov ja kaaslased uurisid - mida SWK oma natsikurjategijate jahtimisega õieti saavutada üritab.

«Ja ta vastas meile, et nemad ei igatse mitte kättemaksu, vaid tahavad kurjategijad lihtsalt vangi saata,» meenutas Teplov.

Lisaks Teplovile käisid Iisraelis Yad Vashem’i holokaustikursustel veel Aino Bruus Rakvere Põhikoolist, Tiina Kilumets Kiviõli Keskkoolist ja Elle-Kai Karo Tartu Kutsehariduskeskusest.

Kui õpetuse ja elamise eest Yad Vashem`is ja kibbutzitesse toimunud ekskursioonide eest tasus juudiriigi valitsus, siis reisikulud Eestist Iisraeli ja tagasi kattis USA saatkond Tallinnas.

Saatkonna kultuuri- ja pressiatashee Thomas Hodgesi sõnul taotles haridusministeerium saatkonnalt grant’i reisikulude katmiseks ning see ka võimaldati.

Jaanuari lõpus Iisraelist naasnud nelik sai pühale maale USA saatkonna abiga priipileti, varasematel kordadel on õpetajate sõiduraha aidanud katta nii haridusministeerium, koolid kui ka pedagoogid ise, tähendas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse sotsiaalainete peaekspert Mare Oja.

Enne viimati Iisraelis käinud nelikut on Oja sõnul Yad Vashem’i koolitusel varem osalenud kolm eestlaste seltskonda. Varem on need grupid tavaliselt olnud ühe-kahe-liikmelised, selgitas Oja, kes ise läbis holokausti-koolituse juudiriigis 2001. aasta suvel.

«See oli väga huvitav, kuna seal räägiti sellest teemast näiteks läbi ohvrite perekonnalugude,» märkis Oja, kes tõi Eestisse kaasa ka vastavasisulisi õppematerjale. «Neid saab kasutada II Maailmasõda käsitlevates tundides - ainekava seab siin oma piirangud.» 

Allikas: Postimees 5. veebruar 2003
www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=88732&numb
er=723