Jüri Soosaar, Nizza: Prantsusmaal täitus käesoleval nädalal kümme aastat Euroopasuunalist süvaõpet pakkuvate klasside loomisest. Prantsusmaa alg- ja keskhariduse üks viimase kümnendi edukamaid uuendusi on populaarsust võitnud kogu riigis, nüüdseks on loodud juba üle 2500 Euroopa suunalise süvaõppega klassi. Selle haridussüsteemi reformi abil juhitakse prantsuse lapsi ja noori juba maast madalast Euroopat tundma õppima.

Reformi tulemusena saavad lapsed esimesest klassist alates võimaluse õppida süvendatult vähemalt ühte Euroopa keelt ning kultuuri. Kaugemaks eesmärgiks on parandada tulevase Euroopa tööjõu võõrkeelte ning kultuuride tundmist ning nii aidata ellu viia tänase Euroopa Liidu ühte põhieesmärki – suurendada liikmesriikide vahelist tööjõu vaba liikuvust.

Tänaseks aga on laialtlevinud Euroopa süvaõppega klassid juba üsna elitaarse iseloomuga, sest suurem eri kultuuride tundmise vajadus on koolid pannud olukorda, kus klassid ei suuda kõiki huvilisi vastu võtta. Üha rohkem vanemaid soovib oma lapsi panna eriklassidesse aga kahjuks ei ole paljudel koolidel tihti selleks vajalike ressursse. Viimasel ajal on nii mõneski piirkonnas tähelepanu pälvinud see, et eriklassi pääsemiseks on vaja kahte kodakondsust. Koolides kardetakse, et ainult prantsuse keelsetest peredest pärit lapsed ei suuda multikeelsetest peredest pärit lastega sama kiirelt teisi keeli omandada. Koolid ise aga tunnevad kõige suuremat puudust kvalifitseeritud õpetajatest, kes räägiks nii inglise kui saksa keelt ning oleks ka võimelised Euroopa kultuuri alaseid tunde andma.

Peamiselt on töö eriklassides keskendunud inglise või saksa keele õppimisele ning hea keeleoskus annab paremad võimalused tulevikuks, mida kinnitab hiljutine vastava klassi lõpetaja Isadora Schenk:

Mina olin rahvusvahelises koolis, kus saksa keel oli peamiseks keeleks ning koolist saadud diplom on kehtiv nii Prantsusmaal kui Saksamaal. Seega lõi kool ka tegelikult head tingimused uute keelte õppimiseks.

Vanemate soov oma võsusid vastavasse süvaõppega klassi panna on põhjendatud, vastavast uurimusest on selgunud, et ka reaalselt on nende klassid lõpetajad teistest edukamalt oma haridusteed jätkanud. Paljud kõrgkoolid ootavad parema meelega just antud eriklasside lõpetajaid. Isadora Schenk’i hinnangul võib paljude eriõppega klasse omavate koolide puhul rääkida juba multikultuursetest õppeasutustest:

Jah, see on tõesti nii, ma isegi kasutaks terminit “melting pot”, seda rahvuste ja kultuuride mitmekesisuse põhjal. Selline õppeasutus võimaldab saada eri kultuuride suhtes väga laia silmaringi, annab avara vaimu ning samal ajal ka suurema sallivuse kaaslaste suhtes.

Samas on mitmetes teistes Prantsusmaa piirkondades tehtud uurimustest selgunud, et antud klassid panevad siiani liiga suurt rõhku võõrkeele õpetamisele ja mitte niivõrd kultuurilistele aspektidele. Kuid riik kavatseb klasside töösse sekkuda selleks, et tulevikus aken Euroopasse avaneks keele ja kultuuri tasakaalustatud õppe tulemusena.
 
Allikas: Vaba Euroopa 3.05.2002 Lisatud 10. mail 2002