Mis on e-õpe? E-õppe keel laieneb pidevalt, mida näitab koostatavate e-õppe terminoloogia sõnaloendite arvukus. Haridusasutused keskenduvad koolides e-õppe kasutusele ning kindlates etnilistes õpilasgruppides huvitutakse efektiivsest e-õppe kasutusest, kirjutab Ken Allan FutureLabis.

Erinevaid arvamusi on ka e-õppe sisu kohta: mõned välistavad trükitud teksti, samal ajal usuvad teised, et interneti kaasamine ei ole vajalik. Tihti peetakse e-õpet õppimiseks selliste vahendite abil, nagu televisioon, mobiiltelefon, veebikaamera, e-post, DVD/CD-plaat, veebileht, telefon, audiokonverents, audiograafika, videokonverents, podcast’imine. Tavamõistes ei ole e-õpe passiivsete elektrooniliste õppematerjalidega varustamine, näiteks pdf-formaadis dokumendi postitamine internetti. See on sarnane tekstimaterjali jagamisega, kus ei ole võimalust küsimusi esitada ning vestlusesse laskuda.

E-õpe on vahetu
E-õppe võtmetunnuseks on interaktiivsus - kasutatakse kahe- või enamapoolset infovahetust, mis teeb õppeprotsessi otseseks ning sellel on potentsiaali võimaldada sünergiat (puudub passiivsetes õppematerjalides). Allolevad tagasiside-tüübid võivad õppimisele kaasa aidata, kuid kõik nendest ei ole interaktiivsed:
· enesehindamine (passiivne – vajab motivatsiooni)
· internetil baseeruv tagasiside/ülesanne (interaktiivne – võib olla vahetu)
· õpetaja poolt antud tagasiside/ülesanne (interaktiivne – võib olla vahetu)
· õpilastevaheline hindamine (interaktiivne – võib olla vahetu)
· õpilastevaheline vestlus (interaktiivne – võib olla vahetu)

Õpilasgruppidele on kaks laia interaktiivse õppe valdkonda:
sünkroonne: õpitakse samu asju samal ajal; planeeritud kindlate perioodide sisse; erinevates ajatsoonides õpilastele mõnikord ebamugav; kindel õppimiskoht; sotsiaalse interaktsiooni potentsiaal; vestlusteks sobiv – kohesus. Asünkroonne: õpitakse oma tempos ning isikliku ajakavaga; valikuvõimalus, millal õppida; mugav õpilastele erinevates ajatsoonides; paindlik õppimise tempo; viivitusega sotsiaalne interaktsioon; vestlusteks ebasobivam – viivitatud tagasiside.

Vahetu, otsene suhtlemine on väga oluline õppeprotsessi osa. Sünkroonselt on vestlusi parem läbi viia, kuna see pakub vahetut suhtlust. Asünkroonne vestlustoa arutelu ei välista ideede ja arvamuse vahetamist. Mõlemat on laialdaselt kasutatud koostööl põhineva õppe lähenemisi uurivates teostes. Asünkroonne meetod võimaldab paindlikku tempoga õpet ning ööpäevast juurdepääsu, mis on eriti oluline õpilaste jaoks, kes elavad erinevates ajatsoonides.

E-õpe toetab õpetamist ning õppimist
John D. Bransford ja tema kaastöötajad väidavad, et tehnoloogia võib suurt rolli mängida õppimise ning õpetamise toetamisel. Selle abil on võimalik infot koguda reaalse maailmaga seotud probleemide kohta,  suhtlusvõrgud ja arvutitarkvara kasutajaliidesed pakuvad tihti tagasisidet. Tehnoloogia aitab õpilastel lahendada keerukamaid probleeme, lisaks võib tekkida tugiraamistik. Bransford lisab, et „kui õpetajad õpivad uut tehnoloogiat oma klassiruumis kasutama, tekitavad nad õpilastele õppeprotsessi mudelid; samal ajal õpilasi õppimas vaadates saavad nad vihjeid õpetamiseks.“

Segunenud e-õppe lähenemine
Ainult elektroonilise õppematerjaliga varustamine võib piirata õpilase potentsiaali õppimiseks ning võib olla ebapraktiline. See saab ilmseks näiteks siis, kui pikad lugemistekstid asuvad vaid CD-kettal või internetis või kui praktilise keemia õppimiseks pakutakse virtuaalset laborikeskkonda.

Kalviatuur saab tagasiside-barjääriks keemias, hiina- ja jaapani keeles, matemaatikas ja paljudes õppeainetes, kus on võimatu või äärmiselt raske kasutada klaviatuuri. Samuti jääks unarusse pastapliiatsi kasutamine, mis on õpilase üheks kohustuslikuks oskuseks. Hinnatav trükitekst peab mõnikord olema kooskõlas kindlate piiritletud standarditega, mida näiteks õpilase genereeritud pdf-formaadis dokument ei pruugi pakkuda.
Paljud e-õppe eksperdid nii tööstuses kui ka koolides on juba nõus, et segunenud lähenemine pakub mitmeid eeliseid mitmetes õppevaldkondades, interneti-hübriidmudeli abil on seda praktikat ka arendatud. Trükitavate ning elektrooniliste ressursside hoolikas kokkusulatamine on parem variant. Õpilasele jääb võimalus valida erineva formaadiga, kuid samasisuliste ressursside vahel, mis tähendab ka seda, et õppevahendit saab valida õpilase isikliku õpistiili järgi.

Milliseid oskusi on vaja internetiõppeks?
Selleks on õpetajal vaja omada suurepärast klaviatuuri kasutamise oskust ja erilisi teadmisi kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erinevate aspektide, eriti valitud e-õppe platvormi kohta. Pidev IKT-alane arenemine on kohustuslik professionaalsete õpingute kaudu.
Oskused ja teadmised peab saavutama ka tähelepanelik e-õppe õpilane, kes vajab õpetajat juhendajaks. E-õppe õpetaja roll võib olla nõudlikum ja tähelepanelikum kui traditsioonilise, kaugõppe-õpetaja oma, kes valib sobivad õppematerjalid ning hindab õpilast postiteenuste kaudu.

E-õppe sisu
E-õppe sisu arendamise vaidlused on kestnud tööstuses ja koolis aastaid. Olemasolev internetimaterjal vajab tihtipeale korrastamist, kuna antud ressurss on pidevas muutumises. Samuti nõuab võimude poolt reguleeritav, pidevas muutumises olev õppekava sisu kursusematerjalide pidevat ülevaatamist. Nende ja veel mõnede aspektide tagajärjel on vaja e-õppe sisu loomise strateegiaid.

Taaskasutatav õpiobjekt on saanud palju tähelepanu – seda defineeritakse taaskasutatava, meediavaba infokogumina, mida kasutatakse e-õppe sisu modulaarse ehitusklotsina. Audiot, videot, animatsiooni ja interaktiivseid tehnikaid kasutades sobitub see ideaalselt e-õppesse.
Antud objekt on eriti sobilik mõistete õpetamiseks, mida ei saa näidata staatiliste diagrammide või piltidena ning mille puhul on võimatu või ohtlik näha konkreetset juhtumit, näiteks inimese südameklapi operatsiooni. Samuti on õpiobjektid kasulikud raskesti kättesaadava varustuse demonstreerimiseks.

Mitmed uurijad, nagu näiteks David A. Wiley, on arendanud õpiobjektide loomiseks ja kasutamiseks instruktsioonilise kujunduse teooria ja järjendamise teooria. Samas peituvad nende teooriate taga keerukad mõisted, mis on mõningal määral haritlasi heidutanud neid õppevahendina kasutamast. Sellest hoolimata on õpiobjektil eeliseid ja potentsiaali olla väga paindlik. Taolist tüüpi ressursside jagamise ideed tunnustatakse rahvusvaheliselt.

Vaata ka: www.futurelab.org.uk/glossary#e-learning, GET="_blank">www.futurelab.org.uk/glossary#mobile, www.futurelab.org.uk/glossary#ict 

Allikas: A primer on e-learning, Ken Allan, Futurelab
Refereeris Maibrit Kuuskmäe
Lisatud 18. juunil 2008