Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson teeb ajalehes Postimees ettepaneku, et just Tallinn võiks olla esimene, kes võtab kasutusele e-töövihikud ja seob need juba olemasoleva e-kooli keskkonnaga.

Tallinna linnavolikogu tegi linnavalitsuse ettepanekul kooliastujatele kena kingituse – 1.–4. klassi õpilased saavad töövihikud tasuta. Tegelikult ergutab selline rahajagamine raiskamist, sest töövihikutes olevatest ülesannetest tehakse heal juhul pooled. Otstarbekam on teha töövihikud kättesaadavaks internetist.

 Eestis käib õppetöö päris olulises osas internetis. Lapsevanemad saavad lapse õppeedukust, puudumisi ning muid kooli ja õpetaja teateid vaadata e-kooli keskkonnas.

Lapsed ja õpetajad kasutavad aktiivselt Miksikese õppekeskkonda. Õpetajad võtavad sealt ülesandeid või lasevad lastel arvutis ülesandeid lahendada. Kulutused nendele on mõistlikud, e-kooli puhul on kulu ühel koolil vaid 700–1000 krooni kuus.

Seniste heade keskkondade olemasolu on ka tõestanud, et ei õpilastele ega õpetajatele ole mureks internetile ligipääs. Pigem töötatakse arvutiga meelsasti. Seetõttu on mõttekas viia internetti ka ülejäänud õppetegevus. Nimetatud keskkondadega annaks suhteliselt lihtsasti siduda ka e-töövihiku.

E-töövihik võib esmapilgul tunduda utoopilise ideena, kuid tegelikult ta seda pole. Idee tagamaa seisneb selles, et kõige paremini tunneb oma õpilaste vajadusi selle klassi või aine õpetaja.

Aineprogrammi läbimiseks kasutatud töövihikutest kasutab ta sageli aga väikest osa, sest nende ülesanded lihtsalt ei sobi sellele klassile.

Samas peavad õpilased need vihikud suhteliselt kallilt ostma. Kui ülesannete andmebaas oleks internetis, saaks õpetaja neid vastavalt teemale ja raskusastmele kasutada.

Õpetaja saaks sealt ise välja valida, millised ülesanded on sobivad. Õpetajal avaneks võimalus laste teadmisi internetis asuva töövihikumaterjali põhjal veebikeskkonnas testida.

Kogu koolitusprotsess muutuks odavamaks. Lisakasu oleks, et laste koolikotid muutuks kergemaks.

Kergelt haigestunud õpilane saaks järjel püsida, kui tal on kodus arvuti ja internet.

Seega on ühest küljest küll tore, et Tallinn kulutab mitu miljonit krooni algklasside töövihikute ostmisele, teisalt ergutab see raiskamist – iga õpetaja tahab nüüd oma klassidele töövihikuid, kuigi ta võib-olla ei olegi kavatsenud neid kasutada.

Just Tallinn võiks olla see, kes e-töövihiku rakendamise enese peale võtab. Kulud tekivad esimesel aastal, järgnevatel oleks aga ülalpidamine märkimisväärselt odavam kui töövihikuid osta. E-kooli näitega võrreldes võiks kuluda lapse kohta üks kroon kuus, mitte nelisada või enam töövihikutele.

Otstarbekam oleks koolidele anda raha pigem õppetarvete ostmiseks – sellega tagame, et põhiharidus oleks tõesti tasuta. Praegu tuleb lapsevanemal osta hulgaliselt kunstiõpetusetarbeid, pliiatseid, pastakaid ning muid vahendeid, mis kõik on õppematerjalid, milleta kooliharidust anda ei saa.

Samas lapsevanemad lihtsalt ei tea, milline on akvarellmaali jaoks sobiv pintsel. Laps tuleb kooli guašipintsliga, hea, et mitte veel liimipintsliga.

Sellised vahendid peaksid samuti olema kooli poolt. Nende ostmine pole odav, kuid nii tagaksime, et põhiseaduses mainitud õppemaksuta üldharidus on tõepoolest kättesaadav.

E-töövihikud oleks võimalik käiku lasta üsna kiiresti. Miks ei võiks juba järgmisel õppeaastal olla õpilastel kooli poolt õppevahendid ning õpetajatel töövihikuülesanded kättesaadavad internetis?
 
Allikas: Postimees 11. september 2006