Rando Tooming: Esmaspäev, 27. jaanuar on päev, mida osa Euroopast sh Põhjamaad tähistavad inimsusvastaste kuritegude ja holokausti päevana. Eestis tähistatakse holokausti ja teiste inimsusvastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeva esmakordselt.

Haridusministeeriumist saadeti mullu sügisel koolidele päeva tähistamise hõlbustamiseks mõeldud soovituslik materjal – haridusministri pöördumine ja mõned ajaleheartiklid.

Holokausti õpikut ei ole
Tallinna haridusameti hariduskorralduse juhataja Meelis Kondi sõnul ei ole holokausti päeva tähistamine koolile kohustuslik. “Edastasime õpetajatele soovitusliku materjali. Muid korraldusi me koolidele andnud ei ole,” ütles Kond.

Haridusministri pöördumine käsitleb võimalusi holokausti päeva tähistamiseks ning Eestis toime pandud inimsusvastaste kuritegude raportit. Sellest on koolidele holokausti päeva tähistamiseks vähe.

Kondi kinnitusel toimub esmaspäeval kell 14 juudi koolis pidulik mälestusüritus, millest on palutud osa võtma kõigi koolide esindused.

Juudi kooli sekretär Merike Ratas rääkis, et kavas on õpilaste esitatav temaatiline näidend, väikesed kõned ja laulud. Üritusel osaleb koonduslaagris viibinud inimene. Kell 16.30 esitletakse holokaustist jutustavat eestikeelset raamatut, mille autor on Elhonen Saks.

Sõle gümnaasiumi direktor Õie Raudmägi teatas, et nende koolis tähistatakse juudiohvrite mälestuspäeva õppetundide ja ajaloolise materjali kaudu. “Väiksematele õpilastele tuleb ilmselt päris algusest peale seda mõistet lahti seletada. Vanematel põhikooli klassidel ja gümnaasiumiastmel on ajalugu kohustusliku ainena õppekavas sees ning koos ajalooõpetajatega otsustasime, et igaüks neist räägib sellel teemal oma ajalootunnis. Kui mõnel klassil sel päeval ajalootundi ei ole, tehakse tund ette.” Direktor lisas, et temaatilist seinalehte holokausti päeva puhul Sõle gümnaasiumis ei tehta.

Nõmme gümnaasiumi direktori asetäitja Heiti Aarna sõnas, et koolis ei ole veel holokausti päeva tähistamise üksikasju arutatud. “Meil lihtsalt ei ole täpseid plaane veel tehtud,” täpsustas Aarna.

Mustamäe Arte gümnaasiumi direktor Elle-Mari Linsmann ütles, et holokausti päeva tähistatakse koolis terve nädal. “Meie kampaania korras seda üritust läbi viima ei hakka,” oli ta resoluutne.

Päeva puhul temaatiline stend. Linsmanni sõnul käsitletakse holokausti teemat eelkõige ajaloo ja kodanikuõpetuse tundides ning vene keele ja saksa keele tundides. “Esmaspäeval on meil traditsiooniliselt klassijuhataja tunnid ja ka seal tehakse holokaustist juttu,” lisas ta. Gümnaasiumi fuajees avatakse esmaspäeval ka temaatiline stend.

Kuusalu gümnaasiumi direktori Aleksander Ardeli sõnul lubas Tallinna juudi kool neile esmaspäevaks saata 30 minuti pikkuse holokaustist jutustava filmi, mida on plaanis gümnaasiumiastme õpilastele aulas näidata. “Räägime enne 15 minutit asjast ja siis näitame filmi,” märkis Ardel. Noorematele klassiõpetajatele on kooli ajalooõpetajad direktori sõnul ette valmistanud materjali, mille abil teemat klassijuhataja tunnis arutatakse.

Mis on holokaust?
Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähendust, mille eiramine on põhjustanud repressioone XX sajandil. Päeva tähistamise eesmärk on noortele näidata, kuidas fanatism võib viia vägivallani.

27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist Euroopas. Sama päeva on genotsiidiohvrite mälestuspäevaks soovitanud ka Euroopa Nõukogu ning seda on järginud ka Põhjamaad. Sõna “holokaust” pärineb vanakreeka keelest ja koosneb kahest osast, millest holo tähendab “täiesti” ja kaustos “põlenud”.
Tänapäeval tähendab holokaust valdavale osale maailma elanikkonnast Euroopa juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933–1945.

Loe ka: Holokaustipäev jätab koolid ükskõikseks  

Allikas: Eesti Päevaleht 24. jaanuar 2003
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=225966