|
Mida peab küll tegema teisiti ühes riigi piiriäärseima
valla koolis, et sealt kasvavad olümpiaadide võitjad, edukad laulusolistid või
maa parimad saalihoki mängijad hoolimata sellest, et koolis pole saali? Võrumaal
Mõniste koolis, kus läinud aastal õpilasi vaid riigikogu jagu ehk 101, on maa
soolaks koguni kuus aasta õpetajat, kirjutab Tuuli Koch ajalehes Postimees.
Lõppenud kooliaasta tõi Mõniste kooli nii füüsika, matemaatika kui ka
bioloogia olümpiaadi esikoha. Läinud sügisel otsustas üks kooli kuuest aasta
õpetajast, laste kehalise hariduse eest vastutav Virve Tamm, et saalihoki on üks
tõeliselt vahva ala!
Lapsed mängisid saalihokit kooli koridorides ja kord nädalas käidi mängimas
ka läheduses asuva Varstu keskkooli võimlas. Ning poole aastaga suutsid Tamme
entusiasm ja laste tahe viia riigi lõunapoolseima kooli õpilased sellisele
tasemele, et nii poisid kui tüdrukud võitsid Eestis saalihokis esikoha, aga
endil pole saaligi.
Tamm organiseerib ka õpilastele olümpiamänge ja üldse on eri projektide
kirjutamine Mõniste koolis ääretult popp. Toimuvad öölaagrid, võru keele
üritused, õuesõpe on aga üks populaarsemaid õppevorme. Samuti tehakse
näidendeid, toimub võrukeelne lauluvõistlus, üle 10 aasta otsitakse ja
koolitatakse Mõnistes suurepäraseid lapssoliste.
Tamm on õpetaja 1976. aastast ja silmad säravad tal keset suve nii kirkalt,
justkui ootaks sügisel ees esimene päev õpetajarollis.«Kõik on kinni lastes ja
meie kooli õpetajates, kellest mitte keegi ei ütle ühise ettevõtmise eel, et see
pole minu rida, mina ei tee seda,» tunnistab naine. «Meie saladuseks on sära
tegijate silmades ja rõõm ühisest ettevõtmisest. Kui lapsed oleks kõige selle
vastu ja peaks neil kogu aeg sabas käima ja utsitama, siis küll ei oleks mõtet
teha.»
Õpetajate põuast ei tea Mõniste kool midagi, sest neil jagub maasoola eelmise
sajandi kõigist keskmistest aastakümnenditest – 1920. kuni 1960. aastateni.
Peamiselt on õpetajad 40–50-aastased ehk kõige toimekamas eas, mil oma lapsed
suureks kasvatatud ning neil on aega pühenduda koolitööle.
Mõniste vallas on veidi üle tuhande elaniku, aga lapsi sünnib järjest juurde
ning kolme-neljalapselised pered on täiesti tavalised. Rahvas leiab tööd
kodukohas, aga käiakse tööle ka linna või aetakse oma turismitaluasja. Kui mujal
riigis jõutakse õpetajate sülearvutistumiseni loodetavasti sel sügisel, siis
Mõniste koolis on see juhtunud juba selle aasta alguses – kõigil õpetajatel on
sülearvutid.
Allikas: Postimees 28. juuli
2008
|