Rakvere Kutsekeskkool                                                       

Õppeaine:              Tehniline joonestamine                                 eriala:     remondilukksepp

 

Maht:                             1 õn/ 40 tundi / 1 AP

Eesmärk::      Osata lugeda tööjooniseid. Tunda tingmärke ja jooniste vormistamist.

               

 

 

Teema

 

Alateema

Tunde

 

Põhimõisted

 

Õppe-meetodid

 

Õppekirjandus ja muu õppematerjal

 

Kontroll/

hindamine

1.       Sissejuhatus

 

 

 

 

 

 

       Joonestamise ajaloost.

       Joonestuse töövahendid.                            

1

Antiikaja savitahvlid. Leonardo da Vinci tehnilised leiutised ja nende visandid. Joonis on tehnika keel. Joonestuslaud, pliiats, kustutuskumm, joonlaud, rööpjoonlaud, lekaalid, sirklikarp.

Loeng

J.Riives; jt.

Tehniline joonis.

Õppeotstarbeline käsiraamat.1996

 

2.       Jooniste vormistamine

 

 

 

 

 

 

        Jooniste formaadid ja vormistamine.

        Mõõtkava.

1

Põhiformaatide tähised A0, A1,A2,A3,A4. Mõõtsuhe 1:1jne., ja nende tegelikud suurused.

Loeng, Ülesannete vihik.

 

 

3.       Jooned

 

 

 

 

 

 

       Joonte liigid ja kasutusalad. Joonte jämedus ja selle valik. Lõikepindade viirutused. Materjalide viirutused erinevate standardite järgi.

4

Detailide kontuurid. Lõiked ja

viirutused, kõrvalkontuurid, nähtamatud kontuurid.

Loeng. Ülesannete vihik.

 

Hinne

4.       Normkiri

 

 

 

 

 

 

        Normkiri ja kirjanurk

2

 

Ül. vihik.

 

Hinne

5.       Põhilised vaated

 

 

 

 

 

 

       Perspektiiv. Isomeetria. Ristprojektsioon.

       Põhiliste vaadete paigutus ruuminurga projektsioonimeetodil.

       Joonise vaadete paigutused.

4

Ruuminurk.

Kolmvaade.

Vaated.

Loeng. Ülesannete vihik.

 

 


6.       Lõiked

 

 

 

 

 

 

       Lõiked ühe tasapinnaga.

       Lõiked mitme tasapinnaga.

4

Poolvaatlõige. Kohtlõige.

Murdlõige. Ristlõige

Loeng.

Ül. vihik.

 

Hinne

7.       Keermete kujutamine

 

 

 

 

 

 

       Keermed.

4

Välis- ja sisekeere. Keermete

tinglik kujutamine.

Loeng.

Ül. vihik.

 

 

8.       Jooniste mõõtmestamine

 

 

 

 

 

 

       Mõõtkava joonisel.

       Mõõtmete kandmine joonisele.

 

 

 

 

 

       Keermete leppeline tähistamine.

4

Kujundite mõõtkavad.

Mõõtarvud. Abijooned. Nooleotsad. Mõõtjooned. Distantsjoon.

Ühisnullpunkt. Baasjoone mõiste.

Mõõtarvude kandmine joonisele.

Kujumärgid ja tähised.

Meeterkeere. Silindriline torukeere. Trapetskeere.

Loeng. Ülesannete vihik.

 

 

 

       Pinnakareduse, tolerantside ja istude,

       termilise töötlemise märkimine joonisele.

2

Pinnakaredus, tolerantsi mõiste,

istu mõiste.

Loeng. Ülesannete vihik.

 

 

 

       Tüüpiliste masinaelementide kujutamine.

4

Keevisõmbluste põhimärgid.

Hammasliide. Hammasülekanne.

Tiguülekanne. Vedrud.

Loeng. Ülesannete vihik.

 

Hinne

9.       Koostejoonis ja tükitabel

 

 

 

 

 

 

       Koostejoonis ja tükitabel. Koostejoonisel kasutatavad lihtsustused.

4

Vedrud. Kuullaagrite ja vedruga

kaelustihend. Muud tihendid.

Loeng.

Ül. vihik.

 

 

10.   Eskiis ja joonis

 

 

 

 

 

 

       Jooniste lugemine

4

Kooste- ja detail joonised.

Ül. vihik

 

Hinne

 

Õpitulemusena õpilane:

¤ peab teadma              -   tehniliste jooniste formaate ja vajalikul tasemel jooniste vormistamist;

-          mõõtsuhteid, joonte liike ja nende kasutusalasid, materjalide viirutusi erinevate standardite  

tingmärkide järgi, põhivaadete paigutust ruuminurga projektsiooni meetodil;

¤ peab oskama  -              joonestada vajalike detailide eskiise ja need mõõdistada, lugeda detail- ja koostejooniseid ja

tundma masinaelementide kujutamise viise kooste- ja detailjoonistel.

1

Joonestuse õpetaja: Urmas Asi