20. SAJANDI KUNST

KUNSTIAJALOO KONSPEKT

Kose keskkool 10.klass       õp. Riina Suur

2002.aastal

fovism   ekspressionism   kubism   futurism

 

          Fovism

Fovism (< pr. fauves 'metsloomad, metsalised'), ekspressionismi avaldus Prantsusmaal; tekkis 20. saj. alguses, kui grupp kunstnikke koondus Henri Matisse'i (1869-1954) ümber.

 Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone  ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Nad lähtusid oma loomingus kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist ning olid mõjutatud postimpressionismist, eriti Paul Gauguini ja Vincent van Goghi loomingust.

 Kunstivool sai nimetuse 1905 Pariisi Sügissalongis (Salon d'Automne) toimunud noorte kunstnike näitusel rühmale antud pilkenime "les fauves" järgi.

 Esindajaid: A. Derain, A. Marquet, M. de Vlaminck, G.Rouault

 

http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/matisse/

http://www.lordgallery.com/G%20Rouault.htm

http://www.lemondedesarts.com/Dossiervlaminck.htm

http://www.geocities.com/CapeCanaveral/2933/fauves/fvderain.htm

http://www.efineartonline.com/marquet.html

           Ekspressionism

Ekspressionism (pr. expressionisme < expression 'väljendus'), 20. saj. I poolel tekkinud kunstisuund, ulatuslikumalt levinud Saksamaal. Värvi ja vormi ei kasutatud illusionismi seaduste järgi, vaid vaimse hoiaku väljendamiseks. Rakendati deformatsiooni ja pinnalisust , lihtsustasid, moonutasid joonistust. Kasutasid teravaid, tooreid värvikontraste või “ poriseks” muudetud koloriite. Eeskujuks oli muu hulgas loodusrahvaste kunst. Eelkäijaiks peetakse P. Gauguini, F. Hodlerit, E. Munchi, V. van Goghi jt.

 Esimesed saksa e-i rühmitused olid Die Brücke (Dresden) ja Der Blaue Reiter (München) Tegelesid innukalt ka graafikaga. Lemmiktehnika puulõige ja lito.

  Ekspressioniste ei huvitanud harmoonia, maaliline ilu.

 Pärast I maailmasõda tõmbas e. ligi endisi dadaiste ja hargnes. Järelmõjud kajastusid Pariisi koolkonnas

 

http://www.dhm.de/lemo/html/kaiserreich/kunst/bruecke/

          Kubism

Kubism (pr. cubisme < ld. cubus 'kuup, täring'), 20. saj. alguses Prantsusmaal tekkinud kunstivool (kõrgaeg 1907-14) mis levis maalis ja skulptuuris. Kujutatav objekt lõhuti osadeks ja taandati geomeetrilistele põhivormidele, loobuti perspektiivireeglitest ja ühendati mitu vaatepunkti. Koloriit redutseeriti pms. hallideks ja pruunideks toonideks. Levinumad maaližanrid olid natüürmort (eriti muusikariistadega), maastik ja linnavaade ning portree. K-i mõjutasid Paul Cézanne'i (1839-1906) looming, aafrika neegrikunst ja naivism; epohhiloov teos oli P. Picasso "Avignoni neiud" (1907). Mõiste võeti kasutusele 1908. Kubistide peamiseks esinemiskohaks kujunes 1907 avatud D. H. Kahnweileri galerii Pariisis. Kubistlik vormideformatsioon on üks geomeetrilise abstraktsionismi olulisemaid eelkäijaid, analoogset võtet kasutati ka futurismis.

 Esindajaid: P. Picasso, G. Braque, F. Léger, J. Gris.

 

http://www.cchs.northumbria.sch.uk/artweb/ALevel/cubism/cubism_images.htm

 http://membres.lycos.fr/histoiredesarts/braque.html

 http://www.fakemaster.it/eight.htm

          

            Futurism

Futurism (< it. futuro 'tulevik' < ld. futurum ), Itaalias 20. saj. alguses tekkinud kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnitsistlikku ühiskonda, kaasaegset suurlinna. Kubistide eeskujul lõhuti kujutatav objekt geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi dünaamiliste pindade ja joonte abil liikumist imiteeriv struktuur, võeti kasutusele simultaansuse mõiste. Liikumise eestvedajaks oli teoreetik ja poeet Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944), kelle algatusel avaldati rida manifeste (esimene, Figaro manifest 1909), mõjutajaks kaasaegne filosoofia (F. Nietzsche, P. J. Proudhon, H. Bergson). Silmapaistvaid esindajaid: C. Carrą, G. Severini, G. Balla, L. Russolo, U. Boccioni (viimane rakendas esimesena f-i põhimõtteid skulptuuris). Arhitektuuris jäi f. eelkõige teoreetiliseks printsiibiks, selle aluseks oli A. Saint' Elia poolt 1914 avaldatud futuristliku arhitektuuri manifest, mis keskendus kaasaegsele inimesele kohase, tehnoloogiliselt arenenud dünaamilise linnakeskkonna loomisele. Arengu katkestas I maailmasõda, järelkajaks kujunes f-i teine laine 1920. a-test kuni II maailmasõjani. Venemaal levisid f-i arendused 1910. a-tel lutšismi nime all. 

 

 

http://kidslink.bo.cnr.it/irrsaeer/arte/annuario/futurism.html

http://www.google.com/search?q=f.t.marinetti&hl=et

http://www.italica.rai.it/principali/argomenti/arte/futurismo2/boccioni.htm